/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/16/6346521t1hbc05.jpg)
Kuna D-vitamiin tekib kehas vaid päikesevalguse mõjul, siis paraku pole kuigi mõistlik pimedat talveaega ilma selle toidulisandita üle elada. Vitamiinipuudus nõrgestab immuunsüsteemi ning võib tekitada mitmeid tervisehädasid.
D-vitamiini defitsiidi olulised märgid, mida pead teadma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringutes on kindlaks tehtud madala D-vitamiini taseme seos nii diabeedi, osteoartriidi kui ka isegi vähkkasvajate tekkega, mistõttu ei maksa selle vitamiini tähtsust alahinnata. Reader’s Digest avaldab mõned sümptomid, mis võivad märku anda vitamiinipuudusest. Nende esinemisel võiksid minna oma D-vitamiini taset mõõtma.
Pidev väsimus. Isegi kui magad piisavalt, võib D-vitamiini puudus ikkagi tekitada järjepidevalt kurnatud tunde. Juba on olemas tõendeid, et vitamiinivaegust seostatakse nii väsimuse kui ka unehäiretega, vitamiinikoguse suurendamine on aga neid sümptomeid märkimisväärselt leevendanud.
Masendus ja depressioon. Püsivalt kurb tuju võib viidata madalale D-vitamiini tasemele. D-vitamiin mõjub ajus retseptoritele, mis on muuhulgas seotud depressiivsusega. Endocrine Society organisatsiooni uuringus leiti, et naistel, kel raviti D-vitamiini puuduse sümptomeid, leevenesid ka depressiooni sümptomid. Seega seos on justkui olemas, kuid pole veel täpselt teada, kas vitamiinivaegus tekitab depressiooni või neelab hoopis depressioon ise vitamiinivarud endasse.
Liigne higistamine. Laubale pidevalt tekkiv higi on üks esimesi märgatavaid vitamiinipuuduse sümptomeid. Kui otsaesine sätendab higipiiskadest isegi siis, kui pulss ja kehatemperatuur on normaalsed, lase oma D-vitamiini taset mõõta.
Luuvalu. Vitamiinivaeguses täiskasvanule võib seisundist märku anda valulikkus nii lihastes kui ka luudes, eriti just talvel. Võid näiteks kogeda, et keha on ärgates kange. D-vitamiini puudusest võib tekkida osteomalaatsia ehk luude mineralisatsiooni häirest tingitud luude pehmenemine. Sellest tuleneb ka luuvalu.
Erektsioonihäired. Selleski võib süüdi olla madal D-vitamiini tase organismis. Meditsiiniajakirjas Journal of Sexual Medicine avaldatud uuringus tehti kindlaks, et raskete erektsioonihäiretega meestel oli märksa madalam D-vitamiini tase kui neil, kes kogesid erektsioonihäireid harva. Erektsioonihäired on seotud ka südame-veresoonkonna tervisega, mida turgutab samuti just D-vitamiin.
Pidev viirushaigustesse nakatumine. Kui nohu ja köha hakkab väga kergelt külge, peaksid kontrollima oma D-vitamiini taset. Vitamiinivaegust seostatakse immuunsüsteemi nõrgenemisega ning nii ongi tõenäoline, et püüad kinni iga õhus lenduva viiruse ja organism ei suuda sellele vastu võidelda. Arvatakse ka seda, et kõrge D-vitamiini tase lühendab pisut haiguse kestust.
Kehv füüsiline võimekus. Vitamiinivaegus võib mõjutada lihaste tööd ning seda, kuidas trennis hakkama saad. Kuna treening tekitab lihastes ka imepisikesi mikrorebendeid ja seega põletikku, aitab D-vitamiin sedagi leevendada, mistõttu on treeningust taastumine kiirem. (Harrastus)sportlastel tasub igatahes oma D-vitamiini taset kontrolli all hoida.