Veredoonori ABC - kas tööandja peab vereloovutaja töölt ära lubama?

Veredoonorlus. Foto: PantherMedia/Scanpix

Veredoonoriks tulek ei nõua palju aega ja vaeva, kuid annab võimaluse teha väärtuslik kingitus – päästa kellegi elu. Ühe vereloovutusega võid päästa kuni nelja inimese elu.

Doonoriverd vajavad igapäevaselt kümned patsiendid Eesti haiglates, seda kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks mitmesuguste haiguste, verejooksu, raskete traumade jm puhul, kirjutab Terviseinfo.

Doonorivere toel on võimalikud paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie endi elu.

Eestis reguleerib doonorlust vereseadus. Seadus kehtestab doonori ja retsipiendi tervise kaitse eesmärgil inimvere käitlemise nõuded ning korralduse. Doonorlus Eestis on vabatahtlik ja tasustamata. Doonorite kavatsused peavad verd andma tulles olema omakasupüüdmatud ning tulenema siirast soovist teisi aidata. 

Doonoriks võib olla 18–60-aastane vähemalt 50 kg kaaluv ning hea tervisega inimene. Korduvdoonorina on vereloovutus lubatud 65. eluaastani.

Mida saab teha tööandja?

• Luba doonor vereloovutamiseks töölt ära. Vereseaduse § 7 alusel on doonoril õigus saada tööandjalt vaba aega vere loovutamiseks. Tööinspektsiooni soovitusel võiks doonor oma soovist tööandjat teavitada mõistliku aja ette.
• Kasuta võimalust, mida pakuvad verekeskused - luba oma töötajatel külastada statsionaarseid vereloovutuskohti või oma paikkonnas väljasõitude korras toimuvaid doonoripäevi või doonoritelke. Nii toimivad juba väga paljud tööandjad. Kui soovid doonoripäeva oma ettevõttes korraldada, siis nõuetega saad tutvuda siin.

Statsionaarsed vereloovutuskohad on ning doonoripäevi korraldavad:

• Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskus, väljasõitude ajakava siin;
• Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskus, väljasõitude ajakava siin;
• Pärnu Haigla Veretalitus, väljasõitude ajakava siin;
• Ida-Viru Keskhaigla Vereteenistus, väljasõitude ajakava siin.

Väljasõitude ajakava avaldatakse tavaliselt ette üheks kuuks.

Mida peaksid teadma verd loovutades?

• Verd loovutama minnes peaksid olema terve, puhanud ja söönud.
• Võta kindlasti kaasa isikut tõendav dokument.
• Planeeri vereloovutuseks keskuses vähemalt 45 minutit vaba aega.
• Doonorile laienevad võlaõigusseaduses sätestatud patsiendi õigused ja kohustused. Doonoriks olemise piirangute ja õiguste kohta saab täpsemalt lugeda Regionaalhaigla verekeskuse portaalist, nagu ka nõudeid doonoriks olemisele.
• Verd ei ole võimalik tööstuslikult toota – selle ainus allikas on vabatahtlik doonor. Verd loovutades saame olla kindlad, et Eestis on piisavad varud päästmaks kõikide abivajajate elusid, sest õnnetuste ja ootamatute saatusekäänakute vastu ei ole meist keegi kindlustatud.