Fluoriid on looduses leiduv mineraal, mis aitab vältida hambaaukude teket. Suuremates annustes on fluoriidil aga hammastele ja tervisele kahjustav toime.
Kui ohtlik on fluoriidi sisaldav hambapasta?
Fluoriidi lisatakse paljudes riikides väikestes kogustes kraanivette, sest sel on kontsentratsioonis 0,7 kuni 1,2 osa miljoni kohta tervist hoidev mõju. Fluoriidi on lisatud kõikidele Ameerika Hambaarstide Liidu poolt heaks kiidetud hambapastadele, sest see pakub täiendavat kaitset aukude tekke vastu, vahendab News Medical.
Hambapastat ei tohiks alla seitsme-aastased lapsed kunagi kasutada suurel hulgal, et vältida fluoriidimürgistust – hernetera suurune hambapasta kogus teeb töö ära ja on ka kasutamiseks ohutu.
Soovitatav on sülitada pärast pesemist suhu jäänud hambapasta ja sülje segu välja. Suud ei peaks aga pärast veega loputama, sest nii jääb fluoriid pikemalt kokkupuutesse hammastega ja selle kasulik mõju on suurem.
Väikestes annustes kiirendab fluoriid hammaste remineralisatsiooni, mil taastatakse mineraalide tasakaal hambaemailis. See väldib juba eos suu mikrofloora nihkesse minemist.
Madalas koguses takistab fluoriid hambaauke tekitavate bakterite toimimist ja vähendab nende toodetavate hapete hulka.
Mõnes piirkonnas sisaldub joogivees liiga suures koguses fluoriidi, mille tulemuseks on fluoroos. Eriti on ohustatud lapsed, kelle hambad on arenemas.
Fluoroos on hambaemaili ja hambaluu haigus, mis kujuneb hammaste arengu perioodil neis piirkondades, kus fluoriide on joogivees üle 1,5 mg/l, näiteks Lääne-Eesti, kirjutab kliinik.ee. Tavaliselt haigestuvad jäävhambad. Fluoroosi puhul on lõikehammaste eesmistel pindadel ja purihammaste köprudel valged laigud või triibud, millele mõnikord lisanduvad pigmenteerunud täpid. Raskematel juhtudel on hambaemail kriitjas, tuhm ja läiketa. Sellistele pindadele tekivad sügavad defektid, mille tõttu hambakroon võib hakata murenema. Hambaarst saab hammaste olukorda parandada.