Perearst: et noor arst suunduks maale tööle, tuleb luua lähetustoetus

Perearst Eero Merilind arvab, et esmatasandi meditsiini roll võiks olla suurem.

FOTO: ANDRES HAABU / PM/SCANPIX BALTICS

Kuula artiklit

Töötervishoid võiks olla perearsti töö üks osa, sõnas Reformierakonna nimekirjas Riigikokku kandideeriv Meditiim keskuse perearst dr. Eero Merilind tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Üks valimislubadus on esmatasandi rolli suurendamine, aga kuidas seda teha, kui lähiaastatel jääb Eestis puudu paarisajast perearstist? «Tõepoolest, meie töö on jäigalt reglementeeritud ja ka piiratud, nii et variante on kaks: kas jätkata senisel kujul ja ühel hetkel tõdeda, et maal enam perearste ei ole või astuda samme, et toetada arsti maale minekut. Kui noor kolleeg lõpetab ülikooli, on tal mugavam minna keskusesse, kus töötab mitu arsti. Et ta valiks üksi maale mineku, tuleb luua kas toimiv lähetustoetus või rotatsioonisüsteem,» sõnas Merilind.

Kui arvesse võtta perearsti normtööaega ja visiitide arvu tunnis, näitab lihtne arvutus, et perearstid jõuaksid aastas teha 2,5 miljonit visiiti. Reaalselt tehti 2018. aastal 6,6 miljonit visiiti. Kas see tähendab, et aeg, mis ühele patsiendile kulus, oli ettenähtust lühem? Kas tehti rohkem ületunde või telefonivestlusi? «Reaalselt on nii, et neli tundi võtavad vastu arstid, kellel ülejäänud tööaeg kulub majandustegevustele. Näiteks meie grupipraksises oleme mitte arstlikud tegevused ära jaotanud ja nii saame kõik suurendada vastuvõtuaegu,» rääkis Merilind.

Üks idee on kutsuda inimene igal aastal tervisekontrolli. «Kõige keerulisem on motiveerida inimest terve olema. Lähenemisi võib olla mitmeid, ka piitsa ja prääniku variante, aga meie pooldame autotehnilise ülevaatuse süsteemi ehk terve inimese tervisekontrolli, mille eesmärk on riskifaktorite avastamine ja soovituste andmine,» tähendas Merilind, kelle sõnul võiks kontrolli läbi viia pereõde. Mõneti kattub tervisekontrolli läbiviimine tööga, mida teevad töötervishoiuarstid. «Minu hinnangul võiks töötervishoid olla esmatasandi ehk perearsti töö üks osa,» sõnas Merilind.

Teine ennetust toetav mõte on tõhusam skriiningprogrammide kasutamine. Sõeluuringutel osalemine on väga madal ja kasutegur väike – 2017. aastal selgus vaid kümnendik rinnavähi ja ligi viiendik emakakaelavähi juhtudest sõeluuringu käigus. «Fookust tuleb suunata, näiteks oleme rääkinud geeniteadlastega, et uuringuid ei tehta kõigile, vaid konkreetsele sihtgrupile, kellel on geenimutatsioon või perekonnas vähki olnud,» ütles Merilind, lisades, et tervishoius tuleb prioriteedid üle vaadata – et inimesed oleksid terved, kuid vajadusel saaksid kiiresti arsti juurde.

Tuleb ka selgeks vaielda, kas inimese tervisekindlustus on solidaarne või kindlustusel põhinev.

Samuti on perearsti hinnangul oluline, et kõik terviseteenuse osutajad saaksid võrdsetel tingimustel haigekassa lepingu pärast võistelda. «Praegu on konkurents vaid hambaarstide seas, kes võitlevad patsientide pärast. Riiklikus meditsiinis võitlevad haiglad aga parema haigekassa lepingu eest,» sõnas ta.

Kuni Riigikogu valmisteni räägivad erakondliku kuuluvusega saatekülalised, kes ise ka tervishoiusüsteemis töötavad, oma partei valimisprogrammist.

Kuula raadiosaadet siit.

Populaarne

Tagasi üles