Teadlased leidsid seose skisofreenia ja suudlemishaiguse vahel

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Herpesviiruse üks liikidest, mis levib tihti suudlemise teel, võib muuta skisofreenia tekke suhtes haavatavaks.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Kuula artiklit

Uute uuringute valguses on ilmsiks tulnud seos skisofreenia ja Epstein-Barr`i viiruse vahel. Viimane on herpesviirus, mis levib enamasti sülje teel ning põhjustab mononukleoosi, mida tuntakse ka suudlemishaigusena.

Mononukleoosi iseloomustab halb enesetunne, palavik, kurguvalu ja kaela-, kukla- ning kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. Külmetushaigust meenutavad sümptomid mööduvad tavaliselt kuu ajaga ise, aga haigusega kaasnev tohutu väsimus võib väldata kuni pool aastat. Viirus jääb pärast nakatumist ja haiguse läbi põdemist kehasse.

Medical News Today vahendab teadlaste vastset avastust, et skisofreeniahaigetel on veres 1,7-2,3 korda rohkem antikehasid Epstein-Barr`i viiruse vastu kui vaimselt tervetel inimestel. Kui veres leidub antikehasid, tähendab see, et inimesed on viirusekandjad. Teiste viiruste antikehade hulk skisofreeniaga inimeste ja kontrollgrupi vahel ei erinenud.

Viirus võib muuta skisofreenia suhtes haavatavamaks, aga pole ka välistatud, et hoopis skisofreenia mõjutab immuunsüsteemi ja muudab viirustele vastuvõtlikumaks.

Populaarne

Tagasi üles