Teadlased leidsid seose skisofreenia ja suudlemishaiguse vahel
14. jaanuar 2019, 11:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/14/11713683t1h2151.jpg)
Uute uuringute valguses on ilmsiks tulnud seos skisofreenia ja Epstein-Barr`i viiruse vahel. Viimane on herpesviirus, mis levib enamasti sülje teel ning põhjustab mononukleoosi, mida tuntakse ka suudlemishaigusena.
Mononukleoosi iseloomustab halb enesetunne, palavik, kurguvalu ja kaela-, kukla- ning kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. Külmetushaigust meenutavad sümptomid mööduvad tavaliselt kuu ajaga ise, aga haigusega kaasnev tohutu väsimus võib väldata kuni pool aastat. Viirus jääb pärast nakatumist ja haiguse läbi põdemist kehasse.
Medical News Today vahendab teadlaste vastset avastust, et skisofreeniahaigetel on veres 1,7-2,3 korda rohkem antikehasid Epstein-Barr`i viiruse vastu kui vaimselt tervetel inimestel. Kui veres leidub antikehasid, tähendab see, et inimesed on viirusekandjad. Teiste viiruste antikehade hulk skisofreeniaga inimeste ja kontrollgrupi vahel ei erinenud.
Viirus võib muuta skisofreenia suhtes haavatavamaks, aga pole ka välistatud, et hoopis skisofreenia mõjutab immuunsüsteemi ja muudab viirustele vastuvõtlikumaks.