Vähihaige lesk pihib: mehe surmapäeva õhtul läksin otse pubisse, aga alkohol ei aita

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dan ja Becca pulmapäeval.
Dan ja Becca pulmapäeval. Foto: Kuvatõmmis Instagramist

«Pärast seda, kui Dan oli surnud, läksin õhtul pubisse. See kõlab kohutavalt. Mäletan, et mõtlesin, et ma ei saa kontrollida mitte midagi, mis praegu toimub,» räägib Becca Thomas leinaprotsessi kahetsusväärsest põimumisest alkoholiga. 

Septembris suri tema abikaasa 32aastaselt ravimatusse vähki, millega oli võidelnud juba mitu aastat. 

«Ma ei suutnud mõista mitte ühtegi emotsiooni, mis mind valdasid. Kurbus ei võta ligilähedaseltki kokku seda, mida parajasti tundsin,» sõnab noor lesk.

Becca suundus pubisse, kus tavatses käia lahkunud abikaasaga. Eest leidis ta tuttavad näod, kelle seltsis jõi, kurvastas, valas pisaraid ja värises üle keha. «Mul oli ääretult külm ja alkohol ei aidanud ilmselt samuti. Nutsin meeletult. See oli üks paremaid kogemusi kurbuse ja alkoholiga, teised pole nii head olnud,» tunnistab ta.

Kui taas võttis võimust igatsusega segunenud rammestav kurbus, otsustas naine seda leevendada sõprade keskel õhtut veetes, ent jõi liiga palju ning lahkus pimedas üksi teise linnaossa. «Nutsin ja nutsin ja nutsin,» meenutab ta.

Becca läks tagasi korterisse, kus oli äsja elanud veel abikaasaga, ning jätkas seal valu välja elamist, karjudes üksindusest ja kogu hingest. «Karjusin ja nutsin nii kõvasti, et mees kõrvalkorterist tuli uksele koputama ja küsima, kas minuga on kõik korras,» jutustab naine.

Becca nutab tihtilugu ka kainena. «See on hea moodus emotsioone vabastada. Kui alkohol oli seotud, ei läinud aga üldse nii – kogu mu elutaju oli moondunud.»

Becca tõdeb, et on tavaliselt positiivse elukäsitlusega ja ka lahkunud abikaasa luges talle sõnad peale, et ta oleks elu suhtes edaspidi helgelt meelestatud. «Mõni jook ülearu ja tegin lõpparve - olin valmis enam mitte elus olema,» jutustab ta ehmatavalt rängast alkoholi mõjust.

«Kui olen kurb ja lisan alkoholi sellesse segusse, langeb kõik kolinal koost,» sõnab Becca. «Olen omal nahal kogenud, et kui oled kurb ja üritad leinata, ei ole see koos alkoholiga parim kombinatsioon. Olen õppinud, et kui olen kurb, ei peaks ma üldse jooma.»

Kui üle pea lõid kokku järjekordsed kurbuselained, ütles ta sõbrale, et ei tohiks kindlasti alkoholi puutuda. Sellel lahvatas mõte, et võiks hoopis trimpsutada apelsinimahla, mida juues õhtu mööduski.

Becca on veendunud, et just sõbrad ja perekond on rasketel aegadel selgrooks, aidates rohkem kui miski muu, ja panustama peaks just nendega alkoholivabale aja veetmisele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles