6 õudset asja, mida teeb suhkur su organismiga

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinevad suhkrud ja magustajad.
Erinevad suhkrud ja magustajad. Foto: Martina Kovacova / PantherMedia / Scanpix

Kui suurenev kehakaal on paljude magusasõprade mure, siis tegelikkuses on ka rängemaid terviseriske, mida suhkruarmastus võib endaga kaasa tuua.

Portaal Reader’s Digest reastab kuus tagajärge, mis juhtuvad pikemas perspektiivis suhkru liigtarbimisel.

Lühenenud eluiga. Ilmselt teavad kõik, et šokolaaditahvel ega limonaad pole tervislik, kuid enamasti ei olda kursis, kuidas neis sisalduv suhkrukogus kehale mõjub. Igapäevasel suurel suhkrusöömisel on juba üsna negatiivsed tervisemõjud. Näiteks selgus mõni aasta tagasi California Ülikooli uuringus, et iga päev 0,5 liitri limonaadi joomine on põhimõtteliselt samaväärne suitsetamisega. Mõlemad lühendavad rakkude eluiga 4,6 eluaasta võrra.

Insuliiniresistentsus. Üks suhkrusöömise kohene mõju on kehas rohkema insuliini vabanemine. Insuliin aitab reguleerida veresuhkru taset. Sealjuures on jällegi limonaad eriline kurjajuur, sest jookides peituvad suhkrud imenduvad verre väga kiiresti, põhjustades järske kõikumisi veresuhkrus ja insuliinis. Pikema aja jooksul viib selline mõju insuliiniresistentsuseni ja tekitab diabeediriski.

Vererõhk ja südamehaiguste risk. Südamesõbralik menüü eeldab suhkru piiramist. Mitmed uuringud on näidanud seoseid suhkrusõltuvuse, kõrge kolesteroolitaseme ning südame-veresoonkonna haiguste vahel. Rohket suhkrusöömist on seostatud veres väga madala tihedusega lipoproteiini (VLDL) tõusuga, mis omakorda on südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoriks. Suhkur vähendab ka HDL ehk «hea» kolesterooli taset veres, mis kaitseb just samade haiguste eest. Lisaks kuna suhkur võib viia insuliiniresistentsuseni, paneb see koormuse neerudele, arteritele ja isegi ajule, võides tekitada kõrget vererõhku.

Aju töö. Suhkrusõltuvus eraldi tõvena pole küll teaduslikult kinnitatud, ent siiski on tuvastatud selle negatiivne mõju ajule. Energiarikaste ja magusate toitudega on võimalik oma aju kergesti eksiteele viia nii, et see hakkaks ihaldama aina suuremas koguses maiustusi. Arvatavasti stimuleerib suhkur aju naudingukeskusi sarnaselt narkootikumide toimele.

Rasvmaks. Valges suhkrus leidub võrdsetes kogustes fruktoosi ja glükoosi. Kuna fruktoosi lagundatakse maksas, võib selle liigne tarbimine viia ainevahetust raskendava maksarasvtõveni. Arvatakse, et alkoholisõltumatu rasvmaksa esinemine on just rohke suhkru- ja rasvarikaste toitude söömise tõttu viimastel aastakümnetel mitmekordistunud.

Hammaste tervis. Laialt levinud väide, et suhkur rikub hambad, on kahtlemata tõene. Suus pesitsevad bakterid armastavad magusat ning kui nad sellega maiustama asuvad, vabaneb kõrvalproduktina suus hape. Sellised happerünnakud kahjustavad hambaemaili ja võimaldavad bakteritel pääseda hamba sügavama kihi, dentiinini. Mida rohkem happerünnakuid suus toimub, seda happelisemaks suu keskkond ka muutub ning see sillutab tee ka hambaaukude tekkeni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles