Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Külvar Mand: tervishoiu lisarahast unistamine ei ole keelatud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külvar Mand
Külvar Mand Foto: Peeter Langovits

Kõige olulisem on perearstisüsteemi korrastamine, sest muidu jääb ravi maainimestele kaugeks, sõnas Järvamaa haigla nõukogu liige ja anestesioloog, SDE nimekirjas Riigikokku kandideeriv Külvar Mand tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Sotside tervishoiuprogramm on mahukas ja mitmekesine, Mandi hinnangul nad ei eeldagi, et kõik lubadused teoks saavad või valijad kõik punktid läbi loevad. Küll aga on kirjapandu oluline koalitsioonileppe sõlmimisel. Lühidalt - sotsid peavad oluliseks patsiendikeskset ravimist, kvaliteetset arstiabi üle Eesti ning haiguste ennetamist.

Mand, kes töötab nii Soomes kui ka Eestis, toob mitmel juhul just põhjanaabreid näiteks. Ta tõdeb, et patsiendi vaatenurgast on perearst visiidi ajal tõesti palju arvutis. «Tervisekeskused toovad siinkohal leevendust, sest sarnaselt Soomele peaks õde kõik olulise patsiendi kohta arvutisse varem sisestama, nii et kui inimene kabinetti astub, saab arst temaga silmast silma suhelda,» ütles Mand, kes Soomes töötades tervitab patsiente kättpidi, mis annab märku usaldusest.

Lisaks pakuvad sotsid välja patsiendikindlustuse mõtte. «Naaberriikides ei otsita arstide hulgast süüdlast, kui on tehtud raviviga, vaid kindlustus katab nii moraalsed kui ka füüsilised kahjud. See võimaldab usaldust tõsta ja edasi liikuda,» sõnas Mand. Tema sõnul on keskmine hüvitise suurus Soomes paarkümmend tuhat eurot. «Ma väga hindan seda, et vigadest õpitakse ja neist räägitakse avalikult,» lisas ta.

Loe veel: Külvar Mand astus Isamaa erakonnast välja ja liitus sotsidega

Sarnaselt mitmele teisele erakonnale peavad ka sotsid oluliseks tervishoidu lisaraha toomist, minister Riina Sikkuti lubaduse kohaselt 300 miljonit eurot aastatel 2018–2022. Reaalsuses on tänavune haigekassa lisaraha, mis ei ole uute kohustustega kaetud, 7,5 miljonit, mullu oli see 34 miljonit. Eeloleva kolme aastaga peaks lisanduma veel 250 miljonit eurot. «Poliitiliste lubaduste ja lisaraha kohta ütlen nii, et unistamine ei ole keelatud. See on suur raha, kuid poliitikas on vaja teha valikuid ja prioriteedid paika seada,» lausus ta.

Samuti on arsti hinnangul oluline haigekassa vahendite tõhusam järelevalve, eriti annab selleks põhjust mullune eratervishoiu hanke ebaõnnestumine, kus edukaks osutusid kliinikud, kes pidid pakkuma riigivõrgu haiglatest 20 protsenti madalamat ravijuhu hinda. «Küsimus on, kust siis kokku hoitakse ja mida väiksema raha eest saab,» tõdes Mand.

Lisaks soovivad sotsid, et igas maakonnas oleks oma haigla. «Juba 2007. aastal tehtud analüüsis leidsime, et kohalik haigla koos perearstikeskusega peab olema ühenduslüli suurte haiglate vahel. Inimesed peavad saama abi kodu lähedal,» sõnas Mand. Tema hinnangul on kõige tähtsam lubadus esmatasandi tervishoiusüsteemi korrastamine, sest muidu jääb ravi maainimestele lihtsalt kaugeks.

Kuni Riigikogu valimisteni räägivad «Patsiendiminutites» erakondliku kuuluvusega saatekülalised, kes ise ka tervishoiusüsteemis töötavad, oma partei valimisprogrammist.

Kuula raadiosaadet siit.

Tagasi üles