Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2019/01/21/11730316t1hbfd8.jpg)
Oleme harjunud enda immuunsust tugevdama seespidiselt, toitude, ravimite või vitamiinidega. Märksa vähem pööratakse tähelepanu viirustevaba keskkonna loomisele ruumis.
Levinud toataimed, näiteks sõnajalad või palmid suurendavad ruumis õhuniiskust ja võivad nii vähendada ruumis ringi liikuvate viiruste hulka, vahendab Pop Sugar.
Teaduslikult on tõestatud, et kui õhuniiskus tõuseb üle 40 protsendi, väheneb gripiviiruse nakatumisvõime. Kõrgem niiskus tähendab ka teiste õhuga edasi kanduvate viirusnakkuste vähenemist. Kõik taimed, välja arvatud sukulendid ja kaktused, suurendavad õhuniiskust vee aurumise ehk transpiratsiooniga.
Transpiratsioon tekib siis, kui otsene päikesevalgus langeb lehtedele ja selle toimel aurustub vesi õhku. Taim võtab seejärel vett mullast ja asendab kaotatud niiskuse. Mida suurem on taim, seda rohkem vett õhku aurustub.