Millised on WHO hinnangul kümme kõige suuremat terviseohtu maailmas?

Jalakäijad Tai pealinnas Bangkokis, kus on õhusaastatuse tase tervisele ohtlikul tasemel. Foto: NARONG SANGNAK / EPA

Maailma Terviseorganisatsioon toob esile kümme terviseriski, mis panevad igal aastal miljonite inimeste elud ohtu. 

Globaalsed ohud tervisele on nii vaktsiinvälditavate haiguste puhangud, ravimresistentsed haigustekitajad, aina suurenev ülekaalulisus ja vähenev füüsiline aktiivsus. Maailma Terviseorganisatsioon toob tähelepanu alla kümme terviseohtu maailmas 2019. aastal.   

Õhusaaste ja kliimamuutused

Üheksa inimest kümnest hingab iga päev saastatud õhku. 2019. aastal peab WHO õhusaastet kõige suuremaks keskkonnaohuks tervisele. Mikroskoopilised saasteained õhus võivad tundiga hingamissüsteemi ja vereringesse, kahjustada kopse, südant ja aju. WHO hinnangul tapavad õhusaastest tulevad vähkkasvajad, insuldid, südame- ja kopsuhaigused igal aastal seitse miljonit inimest. Umbes 90 protsenti nendest surmadest on madala ja keskmise majandusastmega riikides, kus saastet levitab tööstus, transport ja põllumajandus, kuid ka puhastamata küttekolded kodudes.

Mittenakkuslikud haigused

Diabeet, vähk ja südamehaigused on vastutavad 70 protsendi maailma surmade eest. See tähendab 41 miljonit surma aastas, kellest 15 miljonit surevad vanuses 30–69. 85 protsenti nendest surmadest on madala ja keskmise sissetulekuga riikides. Nende haiguste kasv on suurenenud tänu viiele peamisele riskifaktorile: tubaka tarvitamine, vähene füüsiline aktiivsus, alkoholi kuritarvitamine, ebatervislik toitumine ja õhusaaste. Samad riskifaktorid on seotud ka noores eas algavate vaimsete probleemide ägenemisega.

Globaalne gripipandeemia

WHO arvab, et maailm seisab silmitsi gripipandeemiaga, kuid pole veel selge millal ning kui tõsine see tuleb. Globaalne kaitse pandeemia vastu on vaid nii tugev kui iga riigi nõrgim lüli hädaolukorras toimetulekus. WHO jälgib ringlevaid gripitüvesid ning soovitab riikide saadetud andmete põhjal igaks aastaks tüved, mis tuleks gripivaktsiini kaasata.

Halvad elutingimused

Rohkem kui 1,6 miljardit inimest ehk 22 protsenti maailma elanikkonnast elavad kohtades, kus pikaajalised kriisid ja nõrk tervishoiusüsteem takistab neil saamast esmast arstiabi.

Antimikroobne resistentsus

Antibiootiliste, viiruse ja malaariavastaste ravimite loomine on üks kaasaegse meditsiini suurimaid saavutusi. Nüüd hakkab aga nende ravimite aeg otsa lõppema. Antimkroobne resistentus ehk bakterite, parasiitidele, viirustele ja seenhaigustele võime ravimitele vastu panna, ohustab meid viia tagasi aega, kus kopsupõletik, tuberkuloos, gonorröa ja salmonelloos olid raskesti ravitavad haigused. Raskused infektsioonide ravis võivad tõsiselt ohustada kirurgide tööd kui ka keemiaraviprotseduure. Resistentsus tuberkuloosiravimitele põhjustab 10 miljoni inimese haigestumist ning 1,6 miljonit surma aastas. Ravimiresistentsust tekitab antimikroobsete ravimite liigkasutamine inimestel, kuid ka toiduks tarvitatavatel loomadel ning keskkonnas.

Ebola ja teised ohtlikud haigustekitajad

2018. aastal oli Kongo Demokraatlikus Vabariigis kaks erinevat Ebola puhangut linnades, kus elab üle miljoni inimese. Üks nendest provintsidest on ka aktiivne konfliktipiirkond. Teised haigused, mis võivad rahvatervise kriisi põhjustada ning millele pole loodud toimivat ravi ega vaktsiini on lisaks Ebola viirusele, Zika ja Nipah viirus, koronaviirus, SARS ja haigus X, ehk seni teadmata haigustekitaja, mis võib tõsise epideemia tekitada.

Nõrk esmatasandi arstiabi

See on enamasti inimeste esmane kokkupuutekoht tervishoiusüsteemiga, mis peaks ideaalis olema mitmekülgne, taskukohane, kogukonnapõhine elukestev arstiabi. Siiski ei ole paljudes riikides ematasandi arstiabi piisavalt heal tasemel.

Vaktsiinikõhklus

Kõhklev hoiak vaktsineerimise suhtes ning vaktsiini kättesaadavusest hoolimata sellest keeldumine ohustab vaktsiinvälditavate haiguste tagasitulemist. Vaktsineerimine on hetkel üks kulutõhusamaid haiguse vältimise meetmeid, mis hoiab hetkel ära 2–3 miljonit surma aastas. Leetritesse haigestumine on näiteks globaalselt tõusnud 30 protsenti. Kõik haigusjuhud ei tule vaktsiinidest keeldumisest, kuid paljudes riikides, kus haigus oli peaaegu kadunud, on näha puhanguid.    

Dengue palavik 

Dengue palavik on sääskedega leviv haigus, mis tekitab gripilaadseid sümptomeid ning võib olla eluohtlik. Haigus tapab 20 protsenti tõsiselt haigestunuid ning oht haigestuda on viimastel aastakümnetel tõusnud. Rohkem haigestutakse vihmaperioodil Bangladeshis ja Indias. Nüüd on haigestumise periood oluliselt pikenenud ja eelmisel aastal oli Bangladeshis kõrgeim surmajuhtumite arv viimase kahekümne aasta jooksul. Samuti levib haigus vähem troopilise kliimaga riikidesse, näiteks Nepaali, kus algselt seda nähtud pole. Hinnanguliselt on 40 protsenti maailmast Dengue palaviku riskipiirkond ning aastas haigestub 390 miljonit inimest.

HIV

Kuigi HI-viiruse ennetamises ja diagnoosimises on tehtud edusamme nii inimeste testimise kui ravimite kättesaadavuse osas, sureb HIV või AIDSi haigestumise tagajärel igal aastal miljon inimest. Epideemia algusest on viiruse saanud 70 miljonit inimest, kellest 35 miljonit on surnud. Praegu elab maailmas umbes 37 miljonit HIVga inimest.