Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Mis juhtub su kehaga, kui vihkad oma tööd?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tööstress võib kaasa tuua unetuse, haigused ja valud.
Tööstress võib kaasa tuua unetuse, haigused ja valud. Foto: PhanterMedia/Scanpix

Igal tööinimesel on ametipostil viletsaid ja üle mõistuse närvesöövaid päevi, aga kui lähed töönädalale vastu nagu oleksid iga päev matused ja sul on oma töö suhtes välja kujunenud põlgus, võib see minna kalliks maksma su tervisele.

Paljud inimesed peavad rinda pistma töödega, mis on nende elus toksilisuse allikaks. Stanfordi Ülikooli organisatsioonikäitumise professor Jeffrey Pfeffer kirjutas oma uurimustöö põhjal raamatu «Dying for a Paycheck», kus ilmneb, et ligi kaheksa protsenti iga-aastastest tervisega seotud kuludest on viletsa juhtimise süü ja sellega seondub ka ligi 120 000 välditavat surma, vahendab Huffpost.

Su keha võib teada enne sind, et töö põhjustab liigset stressi, saates järgmisi märguandeid.

Sa ei saa magada

Tihti kurdetakse unetuid öid. Inimesed väidavad, et ei saa magada, kuna mõtted tormlevad endiselt päevasündmuste ümber, või ei suuda unes püsida. Nad ärkavad üles keset ööd ja mõtlevad asjadele, mida tuleb ees ootaval päeval teha.

Paar unetut ööd võib ette tulla igaühel ja see ei põhjusta suuremaid probleeme. Kui sellest saab aga muster, siis võib see viidata sellele, et tööstress on muutunud käsitlematuks.

Tekivad peavalud

Su lihased pingulduvad, et kaitsta keha vigastuste eest. Kui näed töökohta kui ohutsooni, on lihased pidevpinges. Krooniline kaela, õlgade ja pea pingesolek on seotud nii kergemate peavalude kui ka migreenidega. Stress võib väljenduda pidevalt tekkivate valudena.

Su lihased valutavad üleüldiselt

Kui töö on muutunud toksiliseks, võib sellega kaasneda tunne, nagu peaksid võitlema tiigritega, et keskkonnas ellu jääda. Tajutud ohuolukorras ujutatakse organism üle adrenaliini ja teiste stressihormoonidega. Kui oled alatasa ebameeldivate kokkupuudete ootuses, on närvisüsteem pidevas pinges ja reageerib üle. 

Vaimne tervis halveneb

Suurenenud stress muudab hullemaks juba olemasolevad vaimse tervise probleemid. Muretsejate kooreb võib pingelises töökeskkonnas kasvada nii oluliselt, et muutub vaimse tervise häireks. Kui tunned pidevalt, et boss tahab sind vahele võtta, siis maksad oma vaimse tervisega. Ühes teadusuuringus selgus, et organisatsioonis tajutud ebaõiglus oli seotud töötajate tervisemuredega nagu ülesöömine ja depressioon. Ebaõiglus on eriti tugev stressor – tule alla satub kogu inimväärikus.

Jääd tihedamini haigeks

Kui pidevalt hakkavad külge külmetushaigused, võiksid mõtiskleda suhte üle oma tööga. Paljud teadusuuringud on andnud kinnitust, et krooniline stress nõrgestab immuunsüsteemi ja see muudab vastuvõtlikumaks haigustele.

Huvi seksi vastu kaob

Kuidas veedad aega, näitab su prioriteete. Ameerika Psühholoogia Assotsiatsioon kinnitab, et tööstressi ja lõpmatute majanduslike ning isikliku elu kohustustega maadlevad naised kaotavad huvi seksi vastu. Meestel võib krooniline stress madaldada testosteroonitaset, mis omakorda toob kaasa madalama libiido.

Erutuse tekkimiseks peab organism olema piisavalt lõõgastunud seisundis. Mängu tuleb ka ajafaktor – pidevalt hõivatud inimestel pole isegi aega seksi pressida kõikide kohustuste ja nappide unetundide vahele.

Oled kogu aeg väsinud

Kui uinakud ega nädalavahetus ei näi väsimust kontidest pühkivat, on keha tõsiselt kurnatud. Väsimus on üks sagedamini esinevatest sümptomitest, mida töötajad kogevad, kui nende stressitase on kõrge.

Kõhuprobleemid

Seedimine, kõhukinnisus, pundunud kõht võivad olla seotud stressiga, sest see mõjutab oluliselt seedetrakti ja sealset bakteriaalset kooslust, mis omakorda mõjutab ka meie tuju.

Isu muutub

Stressis inimese keha toodab adrenaliini ja see saadab ajule signaale, et viimane pärsiks seedimist, et kogu energiavaru saaks suunata ohu alistamisele. Pideva stressi korral hakkab kuhjuma stressihormoon kortisool, mis aga hoopis suurendab isu. Kui töö põhjustab pikaajalist emotsionaalset distressi, võib sinu lahutamatuks kaaslaseks saada «lohutustoit».

Stressitaseme alandamiseks võid proovida võtta tööst rohkem pause, üritada korrigeerida negatiivseid mõttetsükleid või lahkuda parematele stressivaesematele jahimaadele.

Tagasi üles