/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2015/03/03/3831765t1h68c7.jpg)
Terviseameti riskianalüüsi kohaselt on Eesti jaoks kaks kõige suuremat terviseohtu ulatuslik mürgistus ja nakkushaiguste epideemia.
Amet: Eesti elanikke ohustavad enim mürgistus ning nakkushaiguste epideemia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervishoiusündmuste riskianalüüsi kohaselt võib ulatusliku mürgistuse tekitada näiteks mõni ebaseaduslik või seaduslik kontrollimata toode - salaalkohol ja -tubakas, narkootikum või kontrollimata toidulisand, mis sisaldab ohtlikus koguses toksilist ainet. Ulatuslikku mürgistust on terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul võimalik ennetada eelkõige ohutuid ja kontrollituid tooteid kasutades.
Epideemia võib Eestis põhjustada aga riiki sissetoodud nakkushaigus. «Tänapäeval on reisimine ja suurte vahemaade läbimine vähese ajaga kujunenud üldiseks normiks. Paraku levivad tänu meie kiirele elutempole kiirelt ka haigused,» nentis Kadai. Tema sõnul võib epideemia põhjustajaks olla nii uus kui ka mõni juba tuntud nakkushaigus. Viimase osas on heaks näiteks eelmisel aastal Eestis levinud äge viiruslik nakkushaigus leetrid, mille leviku põhjustasid välismaareisil nakatunud eestimaalased.
Kokku nakatus 2018. aastal leetritesse kümme inimest, haiguse levik peatati tänu haigetega kontaktis olnud isikute vaktsineerimisele. Üks nakatunu oli muuhulgas kontaktis ka lasteaialastega, kuid tänu kõrgele vaktsineeritute arvule haigus seal levida ei saanud.
«Tegelikkuses aitabki epideemia leviku vastu kõige paremini vaktsineerimine, sest meie lähiriikides on meil hetkel mittelevivad haigused täiesti olemas,» rõhutas Kadai. Näiteks Ukrainas registreeriti perioodil 1.07.2017 kuni 30.06.2018 enam kui 23 000, Serbias ligi 5000 ja Prantsusmaal enam kui 2500 leetrijuhtu.