Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Haiglad hakkasid lahkuvaid arste kokku lugema

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eger Ninn
Copy
Arst.
Arst. Foto: SCANPIX

Haiglate liit on alustanud haiglatest ja Eestist lahkunud arstide ning õdede seiret, et saada toimuvast selge pilt.


Selle aasta esimese üheksa kuuga on terviseametist sertifikaadi välja võtnud 94 arsti. Seda on 14 võrra vähem kui mullu samas ajavahemikus, kui dokumendi järel käis 108 meedikut. Sertifikaati on välja võtmas käinud nii arstid kui ka õed, ämmaemandad ja hambaarstid, kirjutas mu.ee.

Numbrid tekitavad siiski veidi ärevust, kuna riigikontrolli 2010. aasta audit näitas, et pensioniealiste töötavate arstide hulk on kasvanud ja noorte arstide pealekasv ei ole piisav. Lisaks hakkab 2014. aastast igal aastal pensioniikka jõudma rohkem arste kui residente prognoosi järgi tervishoiusektorisse tööle asub.

Rakvere haigla juht Rain Sepping ütles, et arve liigub igasuguseid ning kõik on suhteline. «Arst võib töötada mitmes haiglas. Kui ta läheb ära, siis kaotame järsku hoopis kolm arsti,» muigas Sepping ja lisas, et see on keeruline teema. «Näitaja on see, et haigekassa lepingut ei täideta mõnes haiglas just võimsuse puudumise tõttu ehk seepärast, et arste pole. See ongi üks indikaatoreid.»

Haiglate liit on otsustanud oma uuringuga olukorda selgust tuua. «Oleme haiglate liidus leppinud kokku, et teeme selle aasta lõpuks reaalse seire,» sõnas liidu juht Urmas Sule.
Ta lisas, et terviseameti andmeid on riigi tasemel kindlasti oluline jälgida, kuid need ei anna raviasutustes toimuvast paraku tegelikku pilti.

Uuring peabki kaardistama, millistel erialadel ja kui suur on tänavune ränne Eestist välja.
«Muidu öeldakse ühelt poolt, et kõik arstid on juba ära läinud, ning teiselt poolt, et kõik on korras, rännet ei toimu ja muretsemiseks pole põhjust. Igasugune informatsioon peab olema kogutud eesmärgipõhiselt. Vajalikke andmeid on mõtet hankida ikka sealt, kus info tekib ja on reaalne huvi moonutamata tõde teada – seega haiglates,» leidis Sule.

Tagasi üles