Tervisenõu: miks peaks mõõtma vererõhku mõlemalt käelt?

Vererõhu mõõtmine. Foto: Postimees

Inimesed, kel on kodus olemas igapäevaselt kasutatav vererõhumõõtja, kasutavad seda enamasti ühel ja samal käel. Miks aga tasub vahel mõõta vererõhku mõlemalt käelt?

Vastab veresoontekirurg Veronika Palmiste:

Vererõhu regulaarne kodune mõõtmine peaks olema normaalne tegevus juhul, kui on diagnoositud kõrge vererõhk ning määratud vastav ravi. Kuna vererõhu muutused on sõltuvad meie päevastest tegevustest, siis on loogiline, et raviskeem on sellest sõltuvuses. 

Vastupidiselt üldlevinud arvamusele - alati ei pruugi tunda, kui vererõhk tõuseb ohtlikult kõrgele õigel ajal, millal peaks juba ravimeid juurde võtma hakkama. Samuti ei pruugi aru saada sellest, kui vererõhk on tegelikult normaalne ning lisatablett ravimit langetab seda liialt.

Tavaliselt mõõdavad paremakäelised vererõhku vasakult ülajäsemelt ning vasakukäelised paremalt. Vererõhu väärtuste õiged numbrid sõltuvad loomulikult väga palju vererõhumasina usaldusväärsusest ning pole vist vaja selgitada, et need numbrid võivad olla erinevad. 

Teine oluline faktor, mida iga patsient ei suuda välja mõelda, on selle arteri muutused, mille pealt masin mõõtmist teostab. Kui see konkreetne arter on ateroskleroosist kahjustunud, siis pole mõõdetud väärtus samuti õige, vaid on ilmselt oluliselt madalam kui reaalne vererõhk, mille järgi peaks määrama vererõhuravi. 

Veel üks huvitav asi, mis võib tulla uudisena - kõige olulisemad käearteri muutused ei toimu mitte käsi- ja õlavarrel, vaid tegelikult rindkere sees, kus kätt varustav arter tegelikult alguse saab. Enamus käearteri muutusi on kaebusteta ning nendest annabki märku ülajäsemetel mõõdetud vererõhkude vahe. Oluliseks muutub see arteri kitsenemine siis, kui sellega kaasnevad kaebused. 

Kuna loodus ei ole rumal ning käsi on meie jaoks väga oluline, siis tekib enamikel juhtudest käe verevarustuse tagamiseks korralik kollateraalne võrgustik, mis asendab magistraalarteri sulgumist/kitsenemist. Ülajäseme verevarustus on sellisel juhul lähedalt seotud ajuverevarustusega, mis omakorda võib tähendada seda, et käe koormamisel tekib «vargusfenomen» - käsi varastab verd ajust, põhjustades ajuisheemia.

Seega - kellel on vaja mõõta regulaarselt vererõhku, tehke seda palun mõlemalt käelt vähemalt üks kord aastas. Kui olete leidnud muutuse, siis oleks mõistlik sellest oma perearsti teavitada.

Artikkel ilmus esimest korda 28. detsember 2022.