/nginx/o/2011/11/29/855247t1h5b9a.jpg)
Tavapärased, näiteks leetritevastased kaitsesüstid tugevdavad laste loomulikku kaitsevõimet ka teiste tõsiste nakkuste vastu, arvavad Taani teadlased.
Vaktsiinidel võib olla ka positiivseid kõrvaltoimeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taanis muu hulgas nakkushaiguste ennetustööga tegeleva asutuse Statens Serum Institut (SSI) teadlased uurisid leetrite vaktsiini pikaajalisi mõjusid Aafrikas Guinea-Bissaus. Tulemused osutavad sellele, et leetritevastasel kaitsesüstimisel on positiivseid kõrvaltoimeid. Vaktsineerimine vähendab arengumaades laste suremust kuni 30 protsendi võrra ning vaid väike osa sellest mõjust tuleneb vaktsiini otsesest efektist ehk siis leetrite ennetamisest, vahendas Science Nordic.
Uurimisprojekti juht Peter Aaby selgitas, et leetrite vaktsiin õpetab ilmselt immuunsussüsteemile, kuidas tulla toime ka teiste haigustekitajatega. Näiteks vajasid leetrite vastu vaktsineeritud lapsed kopsupõletiku, malaaria ja kõhulahtisuse korral oluliselt lühemat haiglaravi.
Üldlevinud arusaama kohaselt on iga haiguse ennetamiseks vaja spetsiaalset vaktsiini, Taani teadlaste järeldused räägivad aga sellele vastu. Nende vaate järgi suudab immuunsussüsteem õppida ja kasutada reaktsiooni leetrite vaktsiinile ka teiste nakkuste vastu võitlemisel. Sarnaseid kasulikke kõrvaltoimeid täheldasid teadlased eelkõige elus vaktsiinide puhul ehk siis vaktsiinide puhul, mis sisaldavad elavat, kuid nõrgestatud haigustekitajat. Sellisteks vaktsiinideks lisaks leetrite vaktsiinile veel ka näiteks rõugete, lastehalvatuse ja tuberkuloosi ennetamiseks mõeldud vaktsiinid. Nõrgestatud haigustekitaja levib kehas, immuunsussüsteem liigitab selle kui võõrkeha, loob antikehad, et see hävitada ning õpib sellest kogemusest.
Veel avastasid taanlased, et tüdrukute ja poiste puhul võib vaktsineerimisega kaasneda erinevaid reaktsioone ning seetõttu peaks tulevik olema soopõhiste vaktsiinide päralt. Ka kõigutasid uuringutulemused levinud arusaama, et last ei tohiks leetrite vastu vaktsineerida ajal, mil tema veres on veel alles ema antikehad. Taanlaste uuringu järgi peaks kaitsesüsti tegema võimalikult vara, sest just siis on vaktsiini üldine mõju lapse immuunsusele tugevaim.
Uuringu tulemused avaldas hiljuti ka meditsiiniajakiri British Medical Journal.