Granaatõun pidurdab vananemist ja tugevdab immuunsüsteemi

Granaatõun on hea vitamiiniallikas.

FOTO: panthermedia.net / Ekaterina Fedotova

Granaatõun on hariliku granaadipuu vili, mis sisaldab umbes 600 seemet. Granaatõunamahl ja -seemned on ergutava ja immuunsüsteemi tugevdava toimega, kirjutab Tervislik toitumine blogi.

Granaatõun on väga rikas mitmesuguste vitamiinide ja mineraalainete poolest ning seda peetakse kõige enam fütotoitaineid sisaldavaks puuviljaks. Granaatõunas sisalduvad flavonoidid ja polüfenoolid on tugevad antioksüdandid, mis kaitsevad südamehaiguste ja vähi eest. Klaasitäis granaatõunamahla sisaldab kuni kolm korda rohkem aktiivseid antioksüdante kui punane vein, roheline tee, mustikad või jõhvikad.

Vanade roomlaste jaoks oli granaatõun igavese nooruse ja surematuse sümbol – selle koores sisalduvates parkainetes peituvad unikaalsed antioksüdandid, mis vilja regulaarsel söömisel pidurdavad vananemist.

Üks granaatõun katab 40 protsenti inimese päevasest A-, E- ja C-vitamiini vajadusest. Mahlast on leitud 15 aminohapet, millest kuus on asendamatud. Lisaks ergutab granaatõun laiska seedimist ja aitab organismist välja viia jääkaineid. Granaatõunamahlal on antiseptiline ja põletikku leevendav toime. Mahlast on abi ka võitluses külmetushaiguste vastu.

Granaatõunad nopitakse küpselt, seega pole vaja karta, et ostad toore vilja. Kui soovid sellist vilja, kus oleks hästi palju seemneid, vali võimalikult raske puuvili.

Terve granaatõun säilib külmikus kuni kaks kuud, toatemperatuuril umbes kuu aega. Puhastatud seemned püsivad külmikus õhukindlalt suletud anumas umbes kaks nädalat. Seemneid võib ka külmutada ning säilitada külmutuskotis või -karbis.

Peamiselt süüakse granaatõuna toorelt, see on kaunis lisand salatitele ja teistele toitudele. Viljast valmistatakse veel mahla, siirupeid, kastmeid, marinaade jms.

Vaata ka granaatõunaga retseptisoovitust Tervislik toitumine blogist.