EKRE tervishoiuprogrammi põhitees ütleb, et korda tehakse tervishoiu rahastamine, tagatakse lühikesed ravijärjekorrad ning kvaliteetne arstiabi ka väiksemates haiglates ja tervisekeskustes. Uuetoa sõnul ei seisa tervishoid omaette, vaid on osa tervikust – selleks, et raha juurde tuua, peab majandus kasvama, samuti on maahaiglate säilimine osa regionaalpoliitikast.

«Lisaks ootan, et sotsiaalministeerium tegeleks tõsisemalt tervishoiu juhtimisega, mitte ei annaks seda Haigekassa ja kahe suure haigla kätte,» lausus Uuetoa. Tema hinnangul on tähtis, et ka tervisevaldkonnas oleks konkurentsi ning tipptasemel teenusepakkujaid rohkem kui üks. «Näiteks Tallinnas on olukord täitsa hea, sest Ida-Tallinna keskhaigla pakub paljudes valdkondades PERH-iga võrreldavat teenust,» tõi ta näite. Lisaks patsiendi valikuvõimalustele maandab konkurents ka arstide ebakindlust, kes ei pea kartma, et haigla juhtkonnaga eriarvamusele jäädes Eestis tal enam tööd pole.

Ravijärjekordade probleemi on esile tõstnud kõik erakonnad. «Patsiendid kurdavad, et arst ütleb, et mul on järjekord neli kuud, kuid siis läheb kõrvale kabinetti ja võtab tasulise patsiendi vastu. Nii ongi, aga haigekassa raha on lihtsalt nii vähe,» rääkis kardioloog.

Üks EKRE valimislubadus on meditsiinilise põhjenduseta abortide arvu vähendamine. «Õnneks abortide arv juba on langustrendis, kuid siiski tehakse iga saja sündiva lapse kohta 41,8 aborti. Meie hinnangul on riik andnud välja vale sõnumi – rasestumisvastased vahendid on maksustatud ja abort tasuta,» nentis Uuetoa.

«Nii teemegi ettepaneku, et tulevikus katkestatakse rasedus tasuta vaid siis, kui on oht naise tervisele või lapse areng ei ole plaanipärane,» lisas ta. Illegaalsete abortide arvu suurenemisse ta ei usu.

Samuti soovib EKRE kaotada ravimite üheksaprotsendilise käibemaksu – nii ei läheks edaspidi osa vähiravifondi annetustest riigile, vaid summa saaks kulutada haigete abistamisele. Plaanis on tõsta hambaravihüvitist ning muuta teenust, et inimene saaks valida meelepärase arsti ega peaks muretsema, kas tohtril on ikka leping haigekassaga.

Aga kust siis lisaraha tuleb? «Loodame, et majandus kasvab ja seetõttu ka inimeste tulud. Tervishoiu rahastamisest peaksid kaduma olmeread – haigekassa elektriarved või seinte värvimiseks mõeldud raha,» arvas Uuetoa. Ta tõdes, et ühte lubadust, mida erakond võimule tulles esimesena lahendama hakkab, on keeruline välja tuua. «Muutused ei ole kiired, isegi kui raha juurde tuleb. Peame mõtlema, kuidas arstid tagasi Eestisse saada, kõik kokku on see pikk protsess.

Kuni Riigikogu valmisteni räägivad saates erakondliku kuuluvusega külalised, kes ise ka tervishoiusüsteemis töötavad, oma partei valimisprogrammist.

Kuula raadiosaadet siit.