Igemehaigus aitab kaasa Alzheimeri tõve tekkele
28. jaanuar 2019, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus teadusuuring andis kinnitust, et igemehaiguste tekkes suuresti süüdi olev bakter mängib rolli ka Alzheimeri tõve tekkes.
Igemehaigused on levinud probleem, mis võib kaasa tuua hammaste väljakukkumise ja suurendab muude haiguste riski, sealhulgas vähi oma.
Igemehaiguste tekkes kaasa aitav bakter omab osatähtsust toksiliste valkude kuhjumisel ajus, mis viib kõige levinuma dementsuse vormi ehk Alzheimeri tekkeni, vahendab Medical News Today.
Teadlased võtsid luubi alla bakteri Porphyromonas gingivalis, mis ajendab igemehaiguste teket ja mida on leitud ka Alzheimerit põdevate inimeste ajudest – see intrigeeris uurijaid.
Hiirte peal tehtud uuringus selgus, et nakatumine Porphyromonas gingivalis bakteriga viis suurema beeta-amüloid valkude tootmise ja kuhjumiseni ajus.
Beeta-amüloidid on Alzheimeri tõvele iseloomulikud valgud, mis kuhjudes takistavad ajurakkude kommunikatsiooni ja lõpuks põhjustavad nende hävinemise.
Teadlased võtsid käsile uue avastuse kasuteguri otsimise – nad selgitasid välja, et kõige tõhusam ühend on COR388, mis suutis vähendada bakteri osakaalu ajus ja samuti põletikulisi protsesse. Ühend pani punkti ka beeta-amüloidide tootmisele ajus ja sel oli kaitsev toime mälujälgede tekke eest vastutava hipokampuse neuronitele.
COR388 ühendit katsetatakse juba nii tervete kui Alzheimeri diagnoosiga inimeste peal, kelle jaoks on sellest tõusnud ainult kasu.