Kogemusnõustaja Kaja Heinsalu: mul oli lõpuks unistus olla kogu aeg purjus 

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõltuvuse märgiks on see, kui elu keerleb väga selgelt alkoholi ümber.
Sõltuvuse märgiks on see, kui elu keerleb väga selgelt alkoholi ümber. Foto: Tino Neitz/Panthermedia
  • Kogemusnõustaja tunneb sõltlase käitumismustreid.
  • Meelelahutusena alanud joomine muutus aastaga kontrollimatuks.
  • Sõltuvuses inimese elu keerleb ümber alkoholi.

Alkoholisõltuvus on tõsine probleem, mille all kannatab Eestis hinnanguliselt 55 000 inimest, kellele võib liita veel sõltlaste lähedased. Eitamine, kauplemine ja probleemi vältimine on ühed sõltuvuse sümptomitest ning kogemusnõustajal võib nende käitumismustrite äratundmisel eelis olla, lausus nõustaja Kaja Heinsalu.

«Aktiivses sõltuvuses inimene läheb vastuollu oma väärtustega ja annab katteta lubadusi ka kõige lähedasematele inimestele, samuti iseendale. Seepärast öeldakse ka, et kõik sõltlased on valetajad ja tervenenud sõltlased veelgi paremad valetamise äratundjad,» rääkis naine, kes paranes 23 aastat tagasi ka ise alkoholisõltuvusest ning juhib nüüd kogemusnõustamisele toetuvat TSF sõltuvuskliinikut.

26-aastaselt oli Heinsalu igapäevane veinijooja. Lõbusa meelelahutusena alanud napsitamine muutus üsna kiiresti igapäevaseks ning juba aasta möödudes tundis naine, et tema elu on alkoholi tõttu muutunud juhitamatuks. Ta mõtles nagu paljud teisedki, et joob enesetunde parandamiseks. Sõltuvuse juures ongi aga keeruline see, et inimestel tuleb ette palju probleeme.

«Alguses on alkoholist abi – see teeb olemise kergemaks ja annab tunde, et niimoodi tulen elus paremini toime. Ja minul oligi nii. Ühel päeval muutub ravim aga ise probleemiks: siis oleme nõiaringis, kus tegelikult ei ole alkoholist enam abi, aga me ei saa ka ilma selleta,» rääkis ta.

Sellest olukorrast oma tahte abil välja tulla on keeruline, sest Heinsalu sõnul on sõltlasel kainena väga halb olla. «Mul oli lõpuks unistus olla kogu aeg purjus. Ärgates tulid masendus ja meeleheide võimendunult peale.»

Tavapärane elu jätkub

Sageli mõtlevad inimesed, et kui käivad tööl, siis ei ole nad alkohoolikud. «Käin iga päev tööl, teenin raha ja pean peret üleval. Paistab nagu normaalne inimene, kuid tegelikult pole sõltuvuse kriteerium see, kas inimene saab hakkama või ei saa,» ütles Heinsalu.

Sõltuvus on sageli seotud just tubli töötegemisega. Nii süütunne kaotatud päevade pärast kui ka vajadus joomisharjumust üleval pidada sunnib inimest kõvasti tööle. Aja jooksul võtab sõltuvus aga kõik eluvaldkonnad üle: enam ei huvita varem talle tähtsad olnud tegevused, kadunud on sõbrad ja hobid. Kui joomist alustatakse seltskonnas, siis varsti inimeste hulka enam minna ei taheta. 96 protsenti alkoholisõltlastest on nõustaja sõnul funktsioneerivad alkohoolikud, kelle probleemi tõsidusest teavad vaid kõige lähedasemad.

96 protsenti alkoholisõltlastest on nõustaja sõnul funktsioneerivad alkohoolikud, kelle probleemi tõsidusest teavad vaid kõige lähedasemad.

Sõltuvuse märk on Heinsalu kinnitusel see, et elu keskpunktis on selgelt alkohol. «Kuskil poolest päevast hakkab juba peas tiksuma, et saaks koju ning oma kuuspaki või veinipudeli kätte, ja ümber selle elu tegelikult keerlebki,» tõi ta esile.

Nõustaja sõnul on sõltlasele tihti omane lootus imelisele tervenemisele. «Arvamus, et kui saan oma elu korda, siis lõpetan joomise, on väga levinud,» tõdes ta.

Võimetus joomist lõpetada

Heinsalugi arvas, et sõltuvus on mööduv nähtus, ja ühel nädalavahetusel otsustas mitte juua – tegelikult aga möödusid veiniga kõik kolm päeva. «Mul ei ole kunagi olnud oskust mõõdukalt juua. Oli kaks varianti: kas olen täiesti kaine või läks asi käest ära. Arvasin, et seda oskust tuleb treenida, aga seda ei juhtunud kunagi,» tunnistas ta. Noorele naisele sai selgeks, et alkohol on temast tugevam ja tal tuleb abi otsida.

«Sattusin tugigruppi, kus olid minust poole vanemad inimesed. Samastumist ma nende lugudega ei tundnud, aga küll sai selgeks, kuhu olen niimoodi jätkates teel,» rääkis Heinsalu.

Sõltuvuse märgiks on see, kui elu keerleb väga selgelt alkoholi ümber.
Sõltuvuse märgiks on see, kui elu keerleb väga selgelt alkoholi ümber. Foto: Tino Neitz/Panthermedia

Alkoholismi sümptomid, mis esimesel koosolekul ette loeti, olid kõik tuttavad: võimetus lõpetada joomine ühe pitsi järel, joomine valel ajal ehk kui teatakse, et tegelikult ei peaks jooma. «Tundsin ennast seal nii väga ära,» sõnas ta.

Kuna selle metoodika põhimõte oli olla kaine päev korraga, oli see Heinsalu sõnul väga lihtne. «Ühest küljest mulle meeldis kaine olla, teisalt olid mõtetes joomasööstud, mil tundsin väga tugevalt, et vajan alkoholi. Need andsid kinnitust, et asi on väga tõsine.»

Heinsalu jätkas uut eluviisi päev korraga, päevadest said nädalad ja kuud. Kaine elu hakkas alkoholiga elu üles kaaluma, eriti arvestades seda, et joomise lõpus oli jäänud naine üsna üksi.

Tugi viimasel minutil

Abi tullakse aga nüüd sõltuvuskliinikut pidava Heinsalu sõnul otsima viimases hädas. Sageli toob alkoholi küüsi langenud inimese kliinikusse pereliige või esitatakse sõltlasest kaasale ultimaatum saada kaineks või lõpetada kooselu. Kuna sõltuvuses olek on vastuolus inimese tahtega, muudab see elu segaduseks, kust välja tulla on väga raske.

«Arvatakse, et alkohoolikut saab aidata ainult siis, kui ta seda ise tahab. Alkohoolik tahab aga hoopis juua,» lausus Heinsalu. Täiesti vale on temalt kohe motivatsiooni oodata – see peab tekkima ravi jooksul.

Heinsalu kasutab oma kliinikus 12 sammu metoodikat, mis võeti kasutusele Ameerika Ühendriikides. Seal on ühendatud tervenenud sõltlaste kogemus ja psühhiaatriapraktika. «Aitame inimesel luua tugivõrgustikku. See pole lihtsalt programm, mis saab läbi, vaid pigem uus eluviis, millele inimene toetub, et toime tulla sõltuvusega ja elada tervena.»

Nõustaja sõnul toovad paranenud sõltlased tervenemise juures esile tugigrupi tähtsuse. «Programm ei tähenda ainult isikliku loo läbimist, vaid seda tehakse koos sarnaste inimestega. Ka mina vabanesin sõltuvusest tänu grupile,» ütles Heinsalu.

Heinsalu sõnul võiks väheneda ravimiusk alkoholisõltuvusest tervenemisel; ta usub, et joomise lõpetanu vajab eelkõige psühholoogilist tuge.

«Võõrutusest läbi käimine ja hambad risti kuu aega kaine olemine ei ole tervenemine. Väga visad on kaduma müüdid, et alkoholisõltuvusele on imerohi ja platseeboefektil baseeruvad ravimid võivad aidata. Arvatakse, et teen süsti ja saan kiiresti korda,» rääkis ta.

Kes on joonud aastaid, sel on tihti kogu elu koost lagunenud ja sellegagi tuleb tegeleda. «Võib küll võtta ravimit, mis ajab juues südame pahaks, aga kui seejärel on inimene depressioonis, segaduses ja lisaks on tal paha olla, ei saa see olla pikaajaline lahendus,» leidis nõustaja.

Alkoholism Eestis

  • Eestis joodi 2017. aastal 8,6 liitrit puhast alkoholi elaniku kohta. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on 6 liitrit elaniku kohta piir, millest alates tekib märkimisväärne kahju rahva tervisele.
  • Iga neljas Eesti mees joob end purju vähemalt korra nädalas, pooled meestest vähemalt korra kuus. Naistest joob end korra kuus purju 15 protsenti.
  • Eesti täiskasvanud elanikkonnas on kuni 55 000 inimest alkoholist sõltuvuses. See teeb 2 protsenti Eesti naistest ja 11 protsenti meestest.
  • Eestlased peavad alkoholi vaimse tervise murede ja stressi leevendajaks. Veerand 2018. aastal tehtud küsitlusele vastanutest nõustus, et alkohol aitab saada paremaks suhtlejaks, viiendik peab seda heaks unerohuks ning 14 protsenti näeb alkoholis head vahendit negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks.
  • Alates 2016. aastast on võimalik saada alkoholitarvitamise häire ravi spetsiaalsetes keskustes, kus teenus on tasuta ka ravikindlustuseta inimestele. Võimaluste kohta leiab teavet lehelt alkoinfo.ee.
    Allikas: Tervise Arengu Instituut
    Kommentaarid
    Copy
    Tagasi üles