E, 6.02.2023

Aumärgi pälvinud naistearst: kriisikeskusse jõudvad seksuaalvägivalla ohvrid on vaid jäämäe tipp

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Aumärgi pälvinud naistearst: kriisikeskusse jõudvad seksuaalvägivalla ohvrid on vaid jäämäe tipp
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Naistearstid Made Laanpere (vasakul) ja Kai Part.
Naistearstid Made Laanpere (vasakul) ja Kai Part. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi sai tänavu teiste seas naistearst ja ohvriabi korraldaja Made Laanpere, kes peab seksuaalvägivalla ohvrite kriisikeskuste loomist paradigma muutuseks ohvritega tegelemisel. 

Laanpere on viimased viis aastat koos Kai Pardi ja Kadri Sikuga, kes samuti tänavu teenetemärgid pälvisid, Eestis sisse seadnud seksuaalkuritegude ohvritele vajalikku abiteenust. «See ei ole olnud lihtne töö ja see ei ole veel lõppenud. Kahtlemata annab tunnustus meile jõudu, et sellel suunal edasi minna,» rääkis Laanpere. Tema sõnul töötatakse Eestis teenusega, mis on paljudes riikides juba 30 aastat kättesaadav, kuid on idabloki riikides ainuke omalaadne. 

Üle-eestiline seksuaalvägivalla ohvrite abivõrgustik koosneb kriisiabikeskustest neljas Eesti haiglas: Lääne-Tallinna keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Viru keskhaiglas ja Pärnu haiglas. «Seksuaalvägivalla ohver ei vaja ainult meditsiinilist või psühholoogilist abi, ta vajab kriisiabi, kohtumeditsiinilist tõendite kogumist, juriidilist abi. Sellised keskused võimaldavad ohvrikeskset lähenemist, kus kõiki teenuseid pakutakse vastavalt kuriteo ohvri soovidele ühest ja samast kohast,» rääkis ta. 

Kõige keerulisem on Laanpere sõnul siiski seksuaalvägivalla ohvrite puhul vaimne tervis. «See on jällegi midagi, mida ei ole näha, millest ei räägita, kuid kurvemaid tagajärgi saaks õige abiga ära hoida,» nentis ta.

Naistearstina ja Tartu Ülikoolis õppejõuna tegutsev Laanpere rääkis, et initsiatiiv kriisiabikeskuste loomiseks kasvas välja rohujuuretasandilt just igapäevasest arstitööst. «Eestis sellisele haavatavale rühmale nagu seksuaalvägivalla ohvrid varem midagi sellist polnud. See on nii keeruline valdkond, sest seksuaalvägivald on nii varjatud, stigmatiseeritud ja raskesti tõestatav ning nendest juhtumitest raporteeritakse vähe,» sõnas ta.

Keskustesse sattuvad inimesed on Laanpere sõnul vaid jäämäe tipp. Eestis on uuringute järgi langenud vägistamise ohvriks lapse või täiskasvanueas seitse protsenti naistest ning väiksem osa meestest. Kokku kaks ja pool aastat avatud olnud keskustesse on pöördunud umbes 200 inimest. «Õnneks näeme, et eelmine aasta pöördujate arv kahekordistus. On näha, et kui inimesed saavad abi, siis tõuseb ka abiotsijate arv,» rääkis Laanpere. 

Kriisiabikeskustesse saab ise pöörduda, kuid kuriteo ohvreid tuuakse sinna ka politseiga. Kogu teenus on mõeldud selleks, et olla valmis vastu võtma igas vanuses ja igast soost inimesi. Kui inimesel on juhtunud tohutu õnnetusjuhtum, siis sellele järgnev on ka hirmus, sest inimene ei tea, kuidas käituda. Võimalus tulla ühte kohta, kus küsitakse täpselt, mida inimene soovib ja tutvustatakse talle, mida tal vaja võib olla, annab tagasi kaotatud kontrolli. See on Laanpere hinnangul tõsine samm edasi sellest, et inimene sai pöörduda politseisse ja sellega asi piirduski. 

Märksõnad
Tagasi üles