Hoia keel hammaste taga ehk ortodont annab nõu, kuidas vältida valehambumust

Marilin Vikat
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilusa hambumuse heaks saab ise palju ära teha.
Ilusa hambumuse heaks saab ise palju ära teha. Foto: PantherMedia/Scanpix

Hambumusanomaaliaid on võimalik ennetada, kui teada, kuidas kõrvalekaldeid varakult märgata ja mida nende puhul ette võtta, kinnitab Tartu Ülikooli dotsent, ortodont Rita Nõmmela.

«Arvamus, et ortodontiline ravi on ainult breketite panek teismelisele, on väga vale. Lapse ilus harmooniline nägu kujuneb kasvuprotsessis koos õigete harjumustega,» sõnab Nõmmela.

Eestlaste hulgas läbi viidud uuringu põhjal on teada, et pooled lapsevanematest mõistavad ennetustegevuse vajadust, viivad lapsi hambaravile ja lubavad neid ravida. Teine pool jääb passiivseks ega kuula ka ortodondi nõuandeid.

Teadmised normaalsetest funktsioonidest näo piirkonnas hoiavad ära lapse vale hambumuse ja naeratuse viltu kiskumise, samuti kõne arengu hälbed.

Kõik algab hingamisest – normaalselt hingatakse nina kudu. «Nina kaudu hingamine soojendab ja puhastab kopsudesse minevat õhku. Teadlased on tõestanud, et nina kaudu hingates saab aju rohkem hapnikku kui suu kaudu hingates,» ütleb Nõmmela.

«Nüüd on oluline koht – lapsele tuleb selgitada, et pane huuled kokku ja hinga nina kaudu,» õpetab ortodont. Lapsega tuleb teha harjutusi. Näiteks võiks laps hoida jäätisepulka ristipidi huulte vahel, seni kui väsib - siis puhkab ja hoiab jälle. Ortodondi sõnul on samuti olemas pehmed suu ringlihaste harjutusaparaadid (müofunktsionaalsed trainerid), mille sobiva suuruse aitab valida ortodont. Lapsevanema abi on vaja harjutuste tegemisel ja järjepidevuse kontrollimisel. Nõmmela rõhutab, et aparaadid maksavad raha, lihtsad harjutused on tasuta kõigile. «Hambumusele on väga oluline see, et huuled oleksid suletud ja toetaksid hambaid eestpoolt,» lisab ta.

Kõne on samuti seotud keele tööga suus. Kõnega seonduvate probleemidega tegeletakse tavaliselt õigeaegselt, sest lapsevanemad märkavad, kui lapsel on teatud häälikute hääldamisega probleeme ja pöördutakse logopeedi vastuvõtule.

Neelatamise normaalse funktsiooni korral toetub keele ots üles suulakke, ülemiste eesmiste hammaste taha. «Kui laps süües pudistab toitu suust välja, siis tema keel teeb vale liigutuse ja tuleb eesmiste hammaste vahele. Imikutel on keel eespool igemevallide vahel, kui nad imevad. Nüüd on oluline koht – umbes aastane laps peab muutma keele asendit suus ja seda lapsevanema abil,» ütleb Nõmmela. Toita tuleb last lusikast ja joota tassist. «Mõelge nüüd ise, miks on loodus seadnud nii, et kuue-kuusel lapsel tulevad suhu esimesed hambad. Küllap ikka selleks, et imemiselt närimisele üle minna.» Nõmmela nendib, et mugavustoitmine ei ole lapsele kasulik, küll aga lapsevanemale. «Tänapäeval on imikutoidud tuubis, laps ise ja ka tuba jäävad puhtaks, kui nõnda toita,» märgib ta.

«On halvasti, kui juba kahe-aastane laps ei oska tahket toitu närida. Veelgi halvem - kui esimese klassi õpilane ei söö tervelt porgandit ega oska õuna hammustada.»

Nõmmela selgitab, et kui lapsel säilib imikutele iseloomulik neelatamine, siis eeshambad ei puutu kokku, ortodontiline ravi ei ole võimalik või siis ennistub peale raviaparaadi eemaldamist. «Jah, pärast ortodontilist ravi on võimalik kinnitusaparaate fikseerida kogu eluks, kuid siis on hambad kui ilma vedrustussüsteemita auto rattad, ei vetru hambasombus ega tunne end hästi. Pean oluliseks, et inimesed teaksid, et ennast saab ise ilusaks teha, kui tead väga lihtsaid asju.» 

Nõmmela tõdeb, et juba tekkinud valede harjumuste muutmine on enamasti aeganõudev ja vajab kannatlikkust ning eeldab kindlasti lapse poolset koostööd. «Lapse koostöövalmiduse kujunemisel on suurim roll lapsevanemal. Koostöö tähendab seda, et laps laseb võtta jäljendeid suust, kannab aparaate - milliseid on vaja -, mitte selliseid, mida ema tahab,» ütleb Nõmmela. Mõni anomaalia vajab ta sõnul ravi juba piimahammaskonnas. «Nüüd on oluline koht – usaldage ikka spetsialiste, lubage ortodondil selgitada, kuidas ja mida teha, millega ravitakse. Otsus tehakse tõesti koos - ortodont, laps, lapsevanem -  ikka selleks, et ravi edukas oleks, ikka selleks, et meie lapsed kõik ilusad oleksid.»

Tagasi üles