:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2019/01/31/11754830t1hdafd.jpg)
Tugev alkoholi joomine võib mõjutada kahe geeni tööd ning sellega panustada sõltuvushäire tekkimisse.
Joomingud võivad muuta meie geneetilist ehitust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pideval alkoholiga liialdamisel võivad olla pikaajalised tagajärjed. Nimelt leidis värske Rutgersi ülikooli uuring, et joomasööstud võivad tekitada geneetilisi muutusi, mis panevad jooja alkoholi veelgi rohkem ihkama, vahendab Fox News.
Uurijad leidsid, et alkoholiga liialdajatel oli suurem võimalus, et kaks geeni ei toiminud efektiivselt: üks, mis reguleerib keha sisemist kella ja teine, mis tegeleb stressiga. Need mutatsioonid võivadki olla põhjuseks, miks kõvadel joojatel võib olla raske alkoholist keelduda. Kokkuvõttes võivad need muutused panustada alkoholisõltuvuse ja alkoholismi tekkesse.
Uuringu autori Dipak K. Sarkari sõnul võib see seletada, miks alkoholism nii tugevat sõltuvust põhjustab. Teadlased loodavad, et nende kahe bioloogilise markeri leidmine võib avada uusi võimalusi alkoholisõltuvuse ravimiseks ning nende sõnul isegi aidata kõrge riskiga inimestel sõltuvust ennetada.