Onkoloog Vahur Valvere: pärilikkus mängib vähi tekkes väikest rolli, rohkem sõltub elustiilist

Vähihaige patsient. Pilt on illustratiivne. Foto: Zdeněk Malý / Panthermedia / Scanpix

Milline on vähiravi olevik ja tulevik Eestis ning maailmas? Vähiravi tahke avab ning Eesti vähiliidu peatsetest plaanidest räägib PERHi onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja ning vähiliidu nõukogu esimees Vahur Valvere.

Täna tähistatakse üleilmset vähi vastu võitlemise päeva. Millist sõnumit soovib Eesti vähiliit sellega edastada?

Igal aastal diagnoositakse maailmas 14 miljonit uut vähijuhtumit ja registreeritakse 8,8 miljonit vähisurma. Eestis haigestub aastas üle 8000 inimese ja neist lahkuvad kahjuks ligi pooled. Ülemaailmne vähipäev toimub igal aastal 4. veebruaril ja on pühendatud vähivastasele võitlusele. Rahvusvaheline vähivastase võitluse liit UICC (Union for International Cancer Control) kutsub inimesi sel päeval mõtlema, mida meie ühiskonnas saame ära teha seoses võitluses vähiga. Vähihaigusele tähelepanu juhtimiseks korraldatakse sel päeval aktsioone üle maailma.

Dr Vahur Valvere. Foto: Postimees.ee

Eesti vähiliit süütab täna Vabaduse väljakul teavituskampaania «TERVE Eestiga vähi vastu» raames küünaldest laotud kampaania logo kõigile, keda vähihaigus on puudutanud. Samuti soovib liit aktsiooniga juhtida tähelepanu sellele, et Eesti riik vajab terviklikku ja süsteemset vähi vastu võitlemise programmi, mis hõlmaks ennetustegevust, varast avastamist, vähivastast aktiivravi ning vähihaigete toetus- ja taastusravi. Ainult sellise programmi olemasolu ja edukas elluviimine suudab tulevikus meie vähihaigete eluiga pikendada, elukvaliteeti parandada ja ühiskonnas vähisurmade arvu oluliselt vähendada.

Vähiliidul on tänavu plaanis kampaania «TERVE Eestiga vähi vastu» - millele pannakse selles enim rõhku?

Ürituse logo «TERVE Eestiga vähi vastu» tähendab sisuliselt seda, et me tahame      kampaaniasse kaasata kogu Eesti elanikkonda ja et vaid hea füüsilise ja vaimse tervisega rahvas suudab tõsiste haigustega, sealhulgas ka vähiga, tulemuslikult võidelda. Väga oluline on tõsta inimeste teadlikkust sellest, et vähki on võimalik ennetada ja varajaselt avastada ning et ainult õigeaegselt avastatud vähk on tervistavalt ravitav. Tervislikke eluviise järgides ja enda terviseseisundit tähelepanelikult jälgides saab iga inimene ise palju ära teha.

Kampaania käigus tuleb juttu ka vähi teemast laiemalt ja kindlasti soovime detailsemalt peatuda Eestis sagedamini esinevate vähivormide diagnostika ja ravi kaasaegsetel võimalustel.

Millises seisus on teie hinnangul vähiravi Eestis? Kui maailmas lisandub uusi mõjukaid ravimeetodeid ja ravimeid, siis kuivõrd on need jõudnud kasutusele Eestis?

Võin täiesti kindlalt väita, et Eestis on vähiravi heal rahvusvahelisel tasemel ja et oma tegevuses järgime Euroopas ja kogu maailmas tunnustatud diagnostika, ravi ja ravijärgse jälgimise juhiseid. Meil tegelevad vähi diagnostikaga, aktiivraviga ning toetus-ja taastusraviga head eriväljaõppe läbinud arstid ja ka Eesti riik eesotsas haigekassaga on aastaid onkoloogia eriala täiesti rahuldaval tasemel rahastanud. Loomulikult panustavad Euroopas Põhjamaad ja jõukamad Lääne-Euroopa riigid vähiravisse proportsionaalselt rohkem, kuid võrdluses teiste endiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega (sealhulgas Läti ja Leeduga) oleme tervikuna täiesti heal tasemel rahastatud.

Selle eest tuleb riiki kiita, kuid rahul ei saa olla sellega, et Eesti on üks vähestest EL liikmesriikidest, kel puudub juba mitu aastat kõikehõlmav vähivastase võitluse strateegia.  Ilma sellise programmi olemasoluta ei suuda riik vähiennetuse ja -ravi arenguid tõenduspõhiselt prognoosida, vajalikke tegevusi adekvaatselt rahastada ja tervikuna programmi tulemuslikkust ka objektiivselt hinnata. Olemasolev rahvatervise arengukava ei ole eelmise vähistrateegia (2007-2015) lõppemisest tekkinud suurt lünka kahjuks täita suutnud.   

Milliseid vähiga seotud müüte märkate ise arstina oma igapäevatöös kui ka ühiskonnas üldiselt?

Kahjuks peetakse vähki veel 21. sajandi alguses surmaga lõppevaks haiguseks, aga tegelikult suudame kaasajal juba pisut enam kui pooled haigestunutest täiesti terveks ravida. Ravi edukuse võti peitub haiguse varajases avastamises. Suured arengud vähiravis tervikuna võimaldavad ka kaugelearenenud juhtudel tihti aastaid pikendada patsientide eluiga. Teatud vähivormide puhul, kui kaugelearenenud haigus on pikalt kontrolli all ja vaid perioodiliselt ägeneb, võrreldakse seda teiste healoomuliste krooniliste haigustega.

Kaasaegse vähiravi teiseks eesmärgiks on patsientide elukvaliteedi parandamine. Seega mitte ainult elule aastaid, vaid ka aastatesse elu. Seda võimaldab meile vähi palliatiivravi ehk taastus- ja toetusravi kiire areng.

Väga sageli ülehinnatakse ka pärilikkuse rolli vähi tekkes. Tegelikkuses esineb geneetilist vähiriski vaid 5-10 protsendil vähijuhtudest. Seda riski teades, tervislikult elades ja arstlikus kontrollis käies on võimalik ka neil juhtudel vähi teket edasi lükata või vähi avaldumisel seda õigeaegselt diagnoosida ja seejärel tervistavalt ravida. Teistel juhtudel tekib vähk eri põhjustel inimese eluajal, kusjuures risk tõuseb vanusega (järsult alates 50. eluaastast). Nende vähivormide vältimisel ja tekke alguse edasilükkamisel mängivad inimese käitumisharjumised väga suurt rolli.

Nõukogude ajast on pärit hirm ka tugevate valuvaigistite ees, kartes ravimisõltuvust. Soovin rõhutada, et kui vähihaigusega kaasneb tõsine valu, siis valuravist loobumine ja valu kannatamine võib organismile tervikuna olla oluliselt kahjulikum kui ravimite mõningad kõrvaltoimed. Soovitan usaldada oma raviarsti ja teha temaga koostööd, et leida sobiv ravimite kombinatsioon. Vähikeskustes on keerulisematel juhtudel suur abi valuraviga tegelevatest palliatiivravi meeskondadest.

Millised on huvitavamad ja vajalikud tahud, mis võiksid kaasneda Eesti liitumisel maailma vähideklaratsiooniga? 

4. veebruaril 2000. aastal Prantsusmaa presidendi J. Chiraci ja UNESCO peadirektori K. Matsura poolt allkirjatatud Pariisi Harta oli esimene üleilmne üleskutse võitluseks vähi vastu. Selle algseks põhisisuks oli vähiuuringute senisest ulatuslikum toetamine, et kiiremini kaasajastada vähipatsientide diagnostika- ja ravivõimalusi ning vähiennetust. Väga oluliseks peeti ka kogukondade liitmise eelduseks olevate ühiste arusaamade kujundamist.  

Harta allkirjastamisest saigi alguse ülemaailmne vähipäev. Hartat koordineerib täna UICC, kuhu kuulub 1064 liiget 166 riigist. Eesti vähiliit on UICC liige alates 1993. aastast. UICC on Pariisi Harta põhimõtetest lähtuvalt töötanud väja maailma vähideklaratsiooni, mis võeti esmakordselt vastu ja avaldati 2013. aastal ja mis kutsub üles valitsuste liidreid ja tervishoiu teemaga tegelevaid poliitikuid vähendama vähikoormust, tunnustama suuremat võrdsust ja integreerima vähikontrolli teema maailma ja tervise töökavadesse. Deklaratsiooni põhieesmärkideks on oluliselt vähendada vähist tingitud enneaegseid surmasid, suurendada vähist tervenenute hulka ja parandada haigete elukvaliteeti.

Maailma vähideklaratsioon käsitleb paljusid teemasid, näiteks vähipatsientide õigusi, vähiennetust, diagnostikat ja ravi (k.a. toetus- ja taastusravi), vähiuuringuid  ja riiklikke vähiprogramme. Deklaratsiooni üheks olulisemaks osaks on riiklikud vähistrateegiad, mille all saab neid teemasid käsitleda, tegevusi pikemalt planeerida, rahastada ja programmi meetmete tulemuslikkust ka objektiivselt mõõta.

13. septembril saab olema kampaania «TERVE Eestiga vähi vastu» kõige olulisem päev, mil allkirjastatakse Eesti liitumine maailma vähideklaratsiooniga. See peaks juba lähitulevikus inspireerima kogu Eestit detsembris 2015 lõppenud riiklikule vähistrateegiale jätkustrateegia koostamist. Eesti vähiliit loodab väga, et teavituskampaania ning 13. septembril allkirjastatav maailma vähideklaratsioon paneb meie ühiskonda aktiivsemalt tegutsema vähi ennetamise ja varajase avastamise suunal ning vähipatsientide pikema ja kvaliteetsema elu nimel.

Süüta vähipäeval küünal

MTÜ Eesti vähiliit kutsub teavituskampaania «TERVE Eestiga vähi vastu» raames 4. veebruaril, ülemaailmsel vähipäeval, süütama Lootuse küünalt kõigile, keda vähihaigus on puudutanud.  

Küünlad süttivad Tallinnas Vabaduse väljakul kl 16.15-17.30, Saaremaal kl 17-18 Kuressaare Keskväljakul, Viljandis kl 16.30-17.30 Arkadia aia alguses, Türil kl 17 kultuurimaja pargis ja Pärnus Iseseisvuse Väljakul kl 16.15-17.15.

Vähiliit paneb südamele, et vähihaiguse ennetamiseks ja varajaseks avastamiseks saame ka ise palju ära teha. Tule ja süüta ka oma küünal!

Foto: Vähiliit