Neuroloog Katrin Gross-Paju: miks on haiglate juures vaja haruldaste haigustega tegelevaid keskusi?

Katrin Gross-Paju Foto: Lääne-Tallinna keskhaigla

Presidendilt tänavu Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi saanud neuroloog Katrin Gross-Paju tegeleb haruldaste pärilike haigustega ning leiab, et Eestis on nende ravi tasemel just tänu headele geeniuuringutele. 

Gross-Paju rääkis Postimehele screlosis multiplexi keskusest ning miks on selliste ühte haigust käsitlevate keskuste olemasolu oluline. Haigus on võrdlemisi haruldane, kuid kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus, mille puhul seisneb ravi edukus just varases avastamises.

Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste kliiniku juhataja on ka Eesti esimese Sclerosis Multiplexi Keskuse rajaja, arendanud haruldaste pärilike haiguste diagnoosimist ning uute analüüside sisseviimist autoimmuunhaiguste ja dementsuste diagnostikaks. 

Sclerosis multiplexiga inimeste mittetulundusühing pani alguse ideele, et peaks olema üks koht, kus on kokku koondatud väga erinevate erialade esindajad: füsioterapeudid, logopeedid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, aga ka spetsialiseeritud õed, kes tegelevad näiteks põiehäirete, toitumise või nahaprobleemidega. «Algusest peale on olnud selge, et ühest arstist ei piisa, sest neuroloogiline haigus põhjustab see nii palju erinevaid probleeme, millest mõne puhul arst üldse aidata ei saagi,» rääkis Gross-Paju.  

1999. aastal loodigi Tallinnasse Sclerosis multiplexi keskus, kus on väga palju erinevaid spetsialiste. «Tänaseks päevaks oleme suutnud hoida meeskonnatööd, meil on tulnud väiksemaid alaerialasid juurde ja me oleme hakanud rohkem tegelema ka neelamishäirete diagnostikaga ning näiteks botuliinim-toksiiniga,» rääkis Gross-Paju. Ülioluline on see, et meie keskus saab kasutada kaasaegset, haiguskulgu muutvat ravi, lisas neuroloog. Varasemalt on selle ravi kättesaadavus olnud piiratud, kuid olukord on iga aastaga paranenud. «Me oleme oma keskusega väga heal tasemel, mitte võib-olla tipptasemel, sest ravi on väga kallis ja nii väikse riigina, peame igal aastal vaatama, millised on haigekassa võimalused,» nentis Gross-Paju

Kui kümmekond aastat tagasi käis haigekassa andmetel ravil 500-600 inimest, siis 2018. aasta lõpu seisuga on meil ainuüksi neid inimesi, kes erinevaid ravisid saavad umbes 1200. «Ühest küljest oleme palju osavamad ja kiiremad sclerosis multiplexi diagnoosimisel ning teisest küljest ka paranenud uute ravide kättesaadavus Eestis,» rääkis Gross-Paju. Kuna varasem ravi on efektiivsem, siis seetõttu püütakse diagnoosimise algust tuua järjest kiiremaks ja seda on eestis ka koostöös geneetikutega tehtud.

Mis haigus on screlosis multiplex?

• Sclerosis multiplex on noori inimesi invaliidistavaist kesknärvisüsteemi haigustest ja ka demüeliniseerivaist haigustest kõige levinum.
• Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik - inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad närvikoe vastu, mis kahjustabki närvisüsteemi. 
• Tavalisem haigestunute vanus jääb 20.-40. eluaasta vahele, kuid noorimad haigestunud on 13-14-aastased.
• Naised haigestuvad kaks korda sagedamini kui mehed ning oma osa etendab ka perekondlik eelsoodumus.