Eesti 200s kandideeriv ametnik: maal töötavad arstid peavad rohkem palka saama

Haller-Kikkatalo sõnul peab palgapoliitika olema paindlik – maale tööle suunduvad arstid peavad selle eest lisaraha saama. Foto: Ronalds Stikans/PantherMedia / Ronalds Stikans

Haigekassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa asemele tuleb luua Heaolu Fond, sõnas Erakonnas Eesti 200 Riigikokku kandideeriv Haigekassa analüütika osakonna juht Kadri Haller-Kikkatalo tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid». 

Eesti 200 tervishoiuprogrammis on oluliseks märksõnaks personaalse riigi ehitamine. Haller-Kikkatalo sõnul ei pea patsient teadma, kuidas tervishoiusüsteem toimib, mistõttu on igati loogiline, et mure korral pöördub ta esmalt perearsti poole, kes omakorda suunab e-konsultatsiooni kaudu vajadusel edasi eriarstile.

Aga mida teha juhul, kui suhe perearstiga ei laabu? «Siis peab olema koht, kus inimene saab kurta, meie näeme sellena Heaolu Fondi, mis tekib Haigekassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa liitumisel - üks rahakott, üks andmestik,» lausus Haller-Kikkatalo. Heaolu Fondis töötaks pädev meeskond, kelle poole on võimalik pöörduda ja tagasisidet anda, kui suhted perearstiga või eriarstiga ei laabu.

Spetsialistide juurde kasvatamiseks on Haller-Kikkatalo sõnul kolm teed – esiteks algab kõik haridusest, koolitustellimused peab üle vaatama ja reaalsele vajadusele kohandama. Teiseks peab palgapoliitika olema paindlik – maale tööle suunduvad arstid peavad selle eest lisaraha saama. Kolmandaks tuleb enam soodustada koostöövorme ja spetsialistide roteerumist. 

Samuti on uus ettepanek võimaldada kliinikutel kehtestada omaosalustasu. «Näeme, et raviraha käib inimesega kaasas – kui näiteks patsiendil on suures haiglas põlveoperatsioon, aga ta soovib taastusravi teha kodu lähedal, on tal see võimalus, isegi kui kohalik kliinik küsib sama protseduuri eest 5 või 50 eurot lisaraha. Kui patsient maksta ei soovi, saab ta mujal taastuda. Süsteem peab olema paindlik ja valikuid rohkem,» lisas Haller-Kikkatalo.

Sarnaselt mitme teise erakonna esindajale leiab Haller-Kikkatalo, et pikki ravijärjekordi aitab lühendada digiregistratuuri kasutuselevõtt. «Aga mitte ainult, minu jaoks hakkab see tööle alles siis, kui digiregistratuur on seotud e-konsultatsiooniga ja selgelt on näha, kuidas patsient arstide vahel liigub,» lisas ta.

Kuni Riigikogu valmisteni räägivad erakondliku kuuluvusega saatekülalised, kes ise ka tervishoiusüsteemis töötavad, oma partei valimisprogrammist.

Kuula raadiosaadet siit.