Põhjused, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas pärilikud või elu jooksul tekkinud mutatsioonid meie geenides. Vähi puhul ei saa nimetada ühte kindlat põhjustavat tegurit. Teatavas osas mängib vähi tekkel rolli geneetiline eelsoodumus, kuid suur osa vähijuhtudest on seotud tervisekäitumuslike valikutega. Samas ka töökeskkonnal võib olla oma roll. Näiteks tööalane kokkupuude kiirguse, sealhulgas päikesekiirgusega, bioloogiliste ohuteguritega, eelkõige meditsiinis võivad põhjustada vähki. Samuti on tõendeid, et öötöö ja pidev stressiseisund võivad soodustada vähi teket. Paljudel juhtudel on töö- ja elukeskkonnaga seotud vähktõve tekitajateks eelkõige kemikaalid.
Enamasti ilmneb pahaloomuline kasvaja alles 20–30 aasta möödumisel kokkupuutest kantserogeeniga (kemikaalid, värvid, liimid, pestitsiidid, ohtu võivad põhjustada ka keevitusaurud, diisli heitgaasid, looduslikud materjalid nagu puidutolm ja asbest jm). Tervisekahjud võivad kujuneda nii lühi- kui pikaajalisel kokkupuutel ohtlike ainetega ning põhjustada ägedaid ja pikaajalisi probleeme. Pidev kokkupuude viib krooniliste tervisekahjustuste tekkeni, põhjustades nii allergiaid, nahahaigusi, hingamisteede haigusi, mürgistust, vähki, viljakusprobleeme ja sünnidefekte. Seega tasub juba esimestele haigusilmingutele tähelepanu pöörata ja mõelda, kas üheks põhjuseks võib olla töökeskkond.
Töötajate kaitsmiseks töökeskkonnas on vähki tekitavate ainete eest EL-is vastu võetud kantserogeenide ja mutageenide direktiiv, kus on paika pandud reeglid, mis aitavad vältida või vähendada kokkupuudet kantserogeensete keemiliste mõjuritega. Samuti on direktiivis esitatud ohtlike ainetega kokkupuute piirnormid. Direktiiv on uuendamisel ning uute kantserogeensete ja mutageensete ainete regulatsiooni lisamisega saaks päästa EL-is umbes 100 000 inimelu.