Vähiravifond kogus mullu kokku rekordilised 2,73 miljonit eurot ja toetas 300 inimest

Täna kogunevad fondi vabatahtlikud, tegevtiim, toetajad, fännid ja abisaajad Tallinnasse kokku tänuõhtule, kus vaadatakse viiele aastale tagasi ning tutvustatakse fondi tulevikuplaane. Foto: Vähiravifond «Kingitud elu»

Täna tähistab Vähiravifond «Kingitud elu» oma viiendat sünnipäeva. Fond on tegevusaja jooksul juhtinud tähelepanu olukorrale, et kõigile ei piisa haigekassa poolt rahastatud võimalustest ning aidanud inimestel uskuda tõenduspõhisesse meditsiini. 

Viie aastaga on fond kasvanud nullist Eestis suurimaks heategevusfondiks, mis on seni toetanud tegevusaja jooksul ligi 550 inimese ravi ja kogunud annetustena kokku üle 6,1 miljoni euro. 

«Vähk on haigus, mis ei vali. See on Eestis surma põhjuste tipus. Sellesse haigestuda võib igaüks. Vähiravifond on saanud rahvaliikumiseks, mis ei jäta kedagi hädavajaliku ravi ja lootuseta. Oleme oma rohkearvuliste annetajate ja fännide toel saanud kinkida kõikidele fondi sihtgruppi kuuluvatele abivajajatele lootuse, võimaluse proovida parimat ravi, võimaluse elada või isegi terveks saada. Neid inimesi on tänaseks juba ligi 550. See on täna suurim tänupõhjus: Eesti inimesed on lihtsalt imelised. Oleme sidunud Eesti ühiskonna üheks tervikuks kokku,» rääkis vähiravifondi «Kingitud elu» juhataja Toivo Tänavsuu.

Vähiravifondi tegevjuhi Katrin Kuusemäe sõnul on «Kingitud elu» fondil Eesti ühiskonna ees tänaseks väga suur vastutus tekkinud. «Oleme viie aasta jooksul saanud aidata kõiki meie poole pöördunud abivajajaid. Mitte keegi, kes on jäänud selle karmi haiguse küüsi, ei ole jäänud ilma viimasest õlekõrrest ja lootusest. Neil kõigil on olnud unikaalne põhjus elamiseks. Minu piiritu tänu kuulub kõigile meie vabatahtlikele, kes ennastsalgavalt ja tihti oma pere kõrvalt on alati olemas, et koguda kokku heade Eesti inimeste annetused,» ütles Katrin Kuusemäe.

Vähiravifondi nõukogu liikme ja Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogi dr Kristiina Ojamaa sõnul täidab vähiravifond meie ühiskonnas mitut rolli. «See annab kõigile võimaluse aidata, sest fond aitab olukorras, mis võib puudutada igaüht. Fondist on inimestele ka reaalselt kasu – elatakse kauem, tuntakse end paremini, lähedased on lootusrikkamad jne. Fond on tugevalt juhtinud tähelepanu olukorrale, et kõigile ei piisa haigekassa poolt rahastatud võimalustest. Me ei ole rikas riik ja meil on suuri probleeme meditsiini rahastusega. Lisaks aitab fond inimestel uskuda teaduspõhisesse meditsiini ja paneb uurima teaduspõhiseid ravivõimalusi. Arstina näen tänu fondile puudujääke meie haigekassa süsteemis, sest «Kingitud elu» aitab patisente, kelle haiguse jaoks on tõhus ravim olemas, kuid haigekassa seda ei kompenseeri, sest kasvaja on haruldane või selle ravi ei ole standardne,» lausus Ojamaa.

«Kingitud Elu Fondi tegevus ja tulemused näitavad väga selgelt, et Eesti poliitikud pole suutnud korraldada Eesti tervishoiu piisavat riiklikku rahastamist,» sõnas onkoloog dr Peeter Padrik. «Samas on ühiskonnas piisavalt palju positiivseid ja lahkeid inimesi, kes peavad seda valdkonda oluliseks ja on sinna panustanud ja panustavad edasi oma elu, aega ja raha. Suur tänu neile!» lisas Padrik.

2018. aastal purunesid vähiravifondi jaoks kõik rekordid. Aasta jooksul lisandus fondi 2,73 miljonit eurot ehk keskmiselt ligi kaks eurot iga Eesti inimese kohta. Fond sai toetada ligi 300 inimese ravi. 2017. aastal oli abisaajaid kolm korda vähem ning annetusi miljoni euro võrra vähem. Kokku panustas vähiravifond 2018. aastal Eesti inimeste tervisesse 2,44 miljonit eurot, mis on ligi seitse protsenti Eestis vähiravimitele kuluvatest summadest. Kokku panustas vähiravifondi mullu hinnanguliselt üle 100 000 Eesti inimese ja ettevõtte. 

Vähiravifondi vabatahtlikud kogusid mullu annetusi ligi 200 erineval üritusel, mille külastajad panustasid spontaansete annetustena fondi üle 211 000 euro. 

Toivo Tänavsuu sõnul on fondi eesmärk kindlustada ka 2019. aastal kõikidele abivajajatele hädavajalik ravi ja võimalus elada, selleks kutsub fond kõiki Eesti inimesi üles fondi toetama kasvõi üheeurose püsiannetusega. Lisaks sellele tegeleb fond oma missiooni laiendamisega teistesse lähiriikidesse, kus vähiravimite kättesaadavuses on suuremad probleemid ning ühiskonnas laialdased võimalused ja väljakutsed arendada heategevust kui elustiili. Eestis kogutud annetusi kasutatakse jätkuvalt ainult Eesti inimeste raviks. 

Fondi registreerisid 5. veebruaril 2014. aastal vähiga võidelnud ajakirjanik Hille Tänavsuu, tema poeg Toivo Tänavsuu ja Janek Mäggi. Fondi nõukogu koosneb seitsmest inimesest, kellest viis on Eesti tipponkoloogid ja -hematoloogid neljast erinevast haiglast.