Miks nii jube lõhn? 7 olulist fakti, mida peaksid teadma väljaheidetest

Kükitamine võib aidata panna asjad liikuma.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Ehkki väljaheidetest rääkimine kutsub paljudes esile tõrksust, peegeldavad need meie tervislikku seisundit ja mõndagi muud. Miks on kaka oluline?

Inimene käib kakal keskeltläbi 1,2 korda päevas. Siin ei ole aga normi ja terved inimesed võivad tualetti suunduda keskmisest harvem või sagedamini. Väljaheide on oluline, sest see aitab vabaneda jääkainetest, aga mitte ainult, vahendab Medical News Today.

Mis on kaka?

Väljaheide koosneb peamiselt veest, mille hulk võib erineda – keskmiselt on selle sisaldus aga 75 protsenti.

Teine oluline osa on bakteriaalne biomass – nii elus kui surnud organismid, mis moodustavad 25–54 protsenti väljaheite tahkest koostisest. Ülejäänu on seedimata jäänud süsivesikud, kiudained, valgud, rasv ja seedetrakti epiteelkoe surnud rakud.

Milline on kakamiseks parim moodus?

Läänemaailmas kergendavad inimesed end istudes, Aafrikas ja Aasias sageli kükitades. Teadlased palusid inimestel mõõta aega, mis kulus korralikuks soolestiku tühjendamiseks erinevates asendites. Samuti paluti üles täheldada, millist ponnistust väljutamine nõudis – pidev jõuline punnitamine võib nimelt kahjustada pehmet soolestiku kude ja eelsoodumuse korral kutsuda esile isegi insuldi.

Kükitavas asendis soolte tühjendamine käis veidi kiiremini kui alternatiivid. Samuti märkisid osalised, et toiming kulges selles asendis hõlpsamalt. See võib olla abistav teadmine inimestele, kes on kimpus hemorroidide ja kõhukinnisusega vähem arenenud maades.

Väljaheidete siirdamine

Viimasel kümnendil on võetud luubi alla soolestiku bakteriaalse koosluse ehk mikrobioomi olulisus. Soolemikroobid etendavad olulist rolli nii seedimise efektiivsuses, immuunsüsteemi tõhususes ja paljude haiguste tekkes ning vältimises.

Kui inimesed võtavad pikalt antibiootikume, võib neil pikaajaliselt häiruda seedimine. Välja võib kujuneda isegi tõsine seedesüsteemi haavandiline koliit.

Kerkinud on võimalus võtta terve inimese väljaheiteid ja viia need patsiendi soolestikku. Arstid võivad teostada seda protseduuri kolonoskoopia käigus. Bakterid siirdatud väljaheitest saavad hakata koloniseerima uut kodu. Praegu kasutatakse protseduuri vaid koliidi ravimiseks, aga sel on potentsiaali parandada isegi Parkinsoni või hulgiskleroosiga haigete seisundit.

Antibiootikumid ja kaka

Väljaheite pahupoolelt: see võib mängida rolli resistentsuse tekkes antibiootikumide suhtes. Sel aastal ilmunud uuringus selgus, et antibiootikumide suhtes kõige resistentsemad bakterid pärinevad tehastest tulevast riknenud veest, mis satub ümbritsevasse keskkonda ja organismidesse. Uuringu autor leidis, et resistentsuse teke oleneb inimeste fekaalide reostatusest.

Miks kaka meis tülgastust tekitab?

Kuna see võib sisaldada bakteriaalseid ja seennakkusi, mis võivad meile ohtlikuks osutuda, tagab meile evolutsioonilises mõttes paremad võimalused, kui me seda liigselt ei puutu.

Miks väljaheited nii võikalt lõhnavad?

Väljaheidete lõhn sõltub paljuski meie menüüst, aga neile annavad iseloomuliku lõhna ka järgmised tüüpilised koostisosad:

  • Metüülsulfiidid – need kemikaalid moodustavad ka osa lõhnast, kui küpsetame mõningaid juurvilju, näiteks kapsast.
  • Indool – seda toodavad paljud bakteriliigid. Samuti esineb seda tõrvas ning seda toodavad üllatuslikult isegi mõned lilleliigid.
  • Vesiniksulfiid – see ühend on värvitu, mürgine, tuleohtlik ja lõhnab nagu mädamuna.

Kaka, vaalad, heli ja stress

Teadlased uurisid aastaid tagasi loomade stressitaset nende väljaheidetes sisalduvate stressihormoonide järgi.

Vaalade stressitase kukkus kolinal, kui merel vähenesid laevade madala sagedusega helid. Et vaaladele põhjustab kroonilist stressi laevamüra ja see kajastub nende väljaheidetes, on inimeste seisukohast oluline seetõttu, et näitab keskkonnamõjude peegeldust meie, imetajate keha toodangus.

Populaarne

Tagasi üles