Kannatanut tuleb osata õigesti aidata

Ninaverejooksu korral ei tohiks kindlasti kannatanut selili panna, õige asend on kummargil pea ette kallutatud. Foto: Toomas Huik

Kuidas aidata lämbuvat last või tänaval kukkunud inimest? Eesti inimeste teadmised esmaabi andmise kohta on võrdlemisi ­puudulikud. Esitame siinkohal neli võimalikku hädaolukorda, mille puhul andsid kannatanu aitamiseks nõuandeid Punase Risti ­koolitaja ­Ellen Sternhof ja Pärnu haigla traumatoloog Ants Tali.

Võõrkeha hingamisteedes

•    Kui inimene on teadvuseta, tuleks kutsuda kiirabi. Kui teadvusel, võib püüda ise hakkama saada.

•    Kui takistust kurgus ei ole näha, tuleks sundida inimest köhima, et võõrkeha liikuma saada. Oluline on inimest rahustada.

•    Kui siiani pole võõrkeha välja tulnud, tuleks suruda inimene allapoole kaldu ja seejärel lüüa käega viis korda abaluude vahele.

•    Edasise variandina tuleb täiskasvanu puhul kasutada Heimlichi võtet, mis on kõhutõmme selja tagant päikesepõimiku kohalt kahe käega suunaga üles. Seda võtet peab aga olema eelnevalt õppinud. Kõige ohtlikumad on paisuvad toiduained, nagu herned või hommikusöögipallid, aga ka plastist kuulid. Plastist osad tekitavad hingamisteedes tugeva turse.

•    Kui aga miski ei aita, tuleb kiirabi saabumiseni teha kunstlikku hingamist. Lapse raputamine, pea alaspidi, ei aita, see võib hoopis kahjustada tema aju.

Luumurd

 •    Kui inimene on teadvusel, siis jätab ta oma murdunud käe või jala sellisesse asendisse, milles tal on kõige vähem valus. Tavaliselt on ka väliselt näha, et midagi on jäseme puhul ebaloomulikku, ehk kust luu katki on. Näiteks reieluu murru puhul on üks jalg teisest pikem.

•    Mõistlik on helistada kiirabisse, mitte ise lahast tegema hakata. Oluline on inimese juures olla, kuni kiirabi saabub. Kiirabi oodates võiks kannatanu soojendamiseks kinni katta.

•    Sõiduautoga on raske jalaluumurruga inimest keeruline transportida. Lisaks on ka palju muid riske: inimene võib hakata oksendama, teadvuse kaotada või karjumisega juhi tähelepanu hajutada.

•    Lahtise luumurru korral tuleks puhta riidega haavale vajutada. Selleks sobib väga hästi näiteks froteerätik või saunalina. Žgutti ei tohi kasutada.

Peatrauma

•    Kui inimene tõuseb kohe püsti ja kõnnib edasi, siis on tõenäoliselt kõik korras. Kui aga inimene jääb lamama, siis on tegemist tõsisema traumaga.

•    Peatraumaga tuleks pigem kutsuda kiirabi, kuna kannatanu seisund võib hiljem väga kiiresti raskeks minna.

•    Laste puhul on peab jälgima 24 tundi, ega käitumises midagi muutunud ei ole. Ohu märk on, kui laps on liiga loid. Samas peaks vanem jääma rahulikuks – lapselt ei tohiks pidevalt küsida, kas tal on halb olla, kuna nii võib ta hakatagi arvama, et ju tal siis peab halb olema.

•    Peatrauma puhul tuleks esmalt vaadata, kas on näha verejooksu, kriimustusi või muhkusid. Kui inimene on teadvusel, siis küsida ka kaebuste kohta.

•    Verejooks ninast ja kõrvadest näitab koljupõhimiku murdusid. Sellisel juhul on tegemist väga raske traumaga ja inimest ei tohiks eriti liigutada.

Ninaverejooks

•    Tuleb võtta õige asend. Pea peab olema kallutatud kummargil ettepoole. Istudes võiks ühe küünarnuki toetada reiele ja hoida sellega pead, teise käega tuleks pigistada ninasõõrmed kinni, vähendamaks veritsevat pinda.

•    Kõige suurem viga, mida tihtipeale tehakse, on see, et heidetakse selili. Nii aga valgub veri kurku ja kannatanu neelab selle alla. Värske veri maos kutsub esile oksendamise, mistõttu tekib lisaks lämbumisoht.

•    Nina tuleks hoida kinni kuni viis minutit. Samas ei tohi verejooksu lõppemist kontrollida liiga tihedalt, kuna see ärritab veresooni ja kisub vere uuesti lahti

•    Verejooksu peatamiseks tuleks piirkonda jahutada. Selleks sobivad kõik jahutatud asjad külmikust (sügavkülmast). Külma võib panna ninajuurele, aga ka kuklale.

•    Kui verejooks ei lakka kümne minuti jooksul, tuleks helistada kiirabisse. Ninna ei tohi toppida vatti.