Alkolett peitu: alkoholi kuritarvitamist püütakse vähendada kavala paigutusega

Alkoholilett Grossi poes. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Alates 1. juunist jõustuvad alkoholi väljapanekupiirangud, mis kohustavad paigutama alkohoolsed joogid kaupluses teistest kaupadest eraldi ning piirama alkoholi nähtavust väljastpoolt müügikohta. 

Muudatuste eesmärk on vähendada ennekõike haavatavamate sihtrühmade – laste ja alkoholisõltlaste vältimatut kokkupuudet alkoholiga. 

«Toote asukoht müügisaalis mõjutab oluliselt selle läbimüüki. Alkoholisõltlastel võib ainuüksi tuttava alkohoolse toote nägemine põhjustada tungi alkoholi juua. Seetõttu on oluline muuta alkohol poodides silmaga vähem nähtavaks, et just eriti alkoholitarvitamise häirega inimesed saaksid poes käia nii, et neid ei suunataks esmatarbekaupade ostmisel alkoholiriiulite vahelt läbi,» ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht. «Muudatused puudutavad kõiki Eestis alkoholi jaemüügiga tegelevaid ettevõtteid. Suur osa suurematest kauplustest on praeguseks vajalikud ümberkorraldused teinud, teistel on selleks veel mõned kuud aega.»

Riigikogu võttis 2017. aasta lõpul vastu alkohoolsete jookide väljapaneku piirangud. Muudatus näeb ette, et alkohoolsed joogid peavad olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi nii, et tarbija ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma. Muudatuse järgi ei tohi alkohoolsete jookide väljapanek olla lisaks väljastpoolt müügikohta märgatavalt nähtav ka ülejäänud müügisaalist, välja arvatud juhul, kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurust arvestades mõistlikult teostatav.

Alkoholisõltlastel võib ainuüksi tuttava alkohoolse toote nägemine põhjustada tungi alkoholi juua. Seetõttu on oluline muuta alkohol poodides silmaga vähem nähtavaks, et just eriti alkoholitarvitamise häirega inimesed saaksid poes käia nii, et neid ei suunataks esmatarbekaupade ostmisel alkoholiriiulite vahelt läbi.»

Tervise Arengu Instituudi hinnangul on Eestis ligi kolmandik täiskasvanud elanikkonnast alkoholi liigtarvitajad. Nende seas on 50 000-60 000 inimest, kes on alkoholist sõltuvuses.

Alkohoolsete jookide väljapaneku piirangute eesmärk on vähendada alkoholi tarbima kallutavate tegurite mõju just haavatavamatele gruppidele: alaealised, noored, lastega pered, alkoholsõltuvuse ja alkoholitarvitamise häirega inimesed.

Viimastel aastatel on Eestis lisaks alkoholiaktsiisi tõstmisele juurutatud mitmeid uusi algatusi. Näiteks on alates 2018. aastast politseil õigus ja võimalus teha testostlemist, et kontrollida alkoholi kättesaadavust alaealistele. 2018. aasta juunist jõustusid alkoholi reklaamipiirangud, millega keelustati täielikult alkoholi välireklaam ja reklaam sotsiaalmeedias ning piirati veelgi alkoholireklaami televisioonis, raadios ja ajakirjades. Programmiga «Kainem ja tervem Eesti» on ravi saanud üle 4000 alkoholi sõltuvusprobleemiga inimese ja alkoholi tarvitamise häire varaseks avastamiseks on koolitatud kokku ligi 900 tervishoiutöötajat.

«Selleks, et vähendada alkoholi liigtarbimist ja kahjusid on vaja jätkata tervikliku alkoholipoliitika elluviimist, st järjepidevate tegevustega kõigis kümnes valdkonnas, mis inimeste alkoholitarbimist mõjutavad. Kahjude vähendamiseks on eriti kuluefektiivsed meetmed need, mis mõjutavad alkoholi hinda, kättesaadavust ja reklaami,» lisas Triinu Täht.

Terviklik alkoholipoliitika hõlmab WHO poolt koondatud ja soovitatud tõenduspõhiseid meetmeid kokku kümnes eri valdkonnas, sh tegevusi alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamise ja joobe kahjude vähendamiseks, joobes juhtimise ennetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise võimaluste laiendamiseks, kohalike omavalitsuste tegevusi alkoholikahjude vähendamiseks, alkoholi tarbimise, tervisemõju ja alkoholipoliitika rakendamise ja tõhususe seiret ja hindamist ning hinna- ja maksupoliitikat.