Põrgulik kõhugripp niidab äkitselt päevadeks jalust

Kõhugripp on järsult algav haigus. Foto: PantherMedia/Scanpix

Kõhugripp lööb inimese üsna äkitselt rivist välja ja haiget võib ees oodata paar kohutavat päeva. Mida sel puhul ette võtta?

Kõhugripp on rahvasuus kasutatav nimi viirusliku päritoluga soolehaiguste kohta, mida põhjustavad noro- ja rotaviirusenteriidid. Noroviirushaigust nimetatakse veel talviseks oksendustõveks. Haiguse sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Mõnikord võib kaasneda ka väike palavik, külmavärinad, peavalu, lihasvalud ning üldine väsimus.

Viirust levitavad nakatunud inimesed, eriti massiliselt satub see keskkonda oksendamise ja kõhulahtisuse episoodide ajal, saastades pindasid, mille puudutamisel kantakse viirust edasi kätega, kuid samuti ka inimene-inimene otsekontaktina. «Kuigi viirus võib levida ka õhu kaudu, siis nakatumist viiruse sissehingamisega ei saa, vaid viirus siseneb organismi ikka suu kaudu – kas siis mustadelt kätelt või saastunud söögi-joogiga,» kirjeldas Apotheka apteeker Kerli Valge. Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko lisas, et haigus algab järsult ja nakatunud isik tunneb ennast väga haigena. Samas on oksendustõbi tema sõnul tavaliselt üsna lühikese kestvusega, viies haige rivist välja 24–48 tunniks, ja pikaajalisi tervisehäireid inimesel ei teki.