Arst-resident murrab viis müüti leetrite ja vaktsiini kohta

Leetriviirust põdev laps Filipiinidel, kus on jaanuarist saati surnud haigusesse juba 55 inimest. Foto: FRANCIS R. MALASIG / EPA

Üks enamlevinud müüte väidab, et leetrid on «ohutu lastehaigus». Statistika räägib arsti sõnul aga vastupidist. Enne leetrivaktsiini kasutuselevõttu 1963. aastal suri WHO andmetel leetritesse igal aastal 2,6 miljonit inimest. 

Eelmisel aastal suri haigusesse maailmas 110 000 inimest, kellest enamik olid alla viieaastased lapsed. Käesoleval aastal on Eestis leetritesse nakatunud juba neli täiskasvanut, lisaks nakatusid eelmise aasta lõpus ka Taisse reisinud vaktsineerimata ema ja laps. 

Seoses sellega kirjutab erakorralise meditsiini eriala resident Kristel Liis Põdder blogis Sinu Terve Laps enamlevinud müütidest leetrite ja leetrivaktsiini kohta.  

1. Võimalus leetrid läbipõdeda tähendab, et tegu pole ohtliku haigusega 

Sageli võib kohata inimesi, kes ütlevad, et nemad on ju lapsena leetreid põdenud ja ometigi elus – seega ei saa ju olla tegemist ohtliku haigusega, kirjutab Põdder. «Samamoodi võiks autoõnnetuse üle elanud inimene väita, et autoõnnetused pole ju ohtlikud. Selle nähtuse nimi on survivor bias ehk ellujääja kallutatus – ellujääjad saavad oma kogemusi jagada, kuid neil puudub tervikpilt,» rääkis ta. Leetritesse surnud lapsed pole enam meiega, et oma lugu jagada. Küll aga räägivad nende lugusid igapäevaselt meditsiinitöötajad üle maailma, ja paljud teisedki – väga liigutavalt on oma tütre surmast kirjutanud kuulus lastekirjanik Roald Dahl. Tema vanim tütar Olivia suri leetritest põhjustatud ajupõletikku 1962. aastal – üks aasta enne leetrivaktsiini kasutuselevõttu. Tol ajal polnud veel võimalik leetrite vastu vaktsineerida, samuti polnud võimalik ravida ajupõletikku. Ka tänapäeva meditsiin ei suuda ravida leetritest põhjustatud ajupõletikku, kuid erinevalt Roald Dahlist on meil võimalik oma lapsi kaitsta ennetava vaktsiiniga, sõnas Põdder. 

2. Leetritesse haigestuvad rohkem leetrite vastu vaktsineeritud inimesed.

Juba puhtteaduslikult on see võimatu, kuid lisaks väidab ka statistika vastupidist, leidis Põdder. Võtame näiteks juba eelpool mainitud Euroopa epideemia, kus 11 438 haigusjuhtumi puhul oli teada nii haigestunu vanus kui ka vaktsineerimisstaatus – neist 80 protsenti olid täielikult vaktsineerimata, 11 protsenti olid vaktsineeritud ühe doosiga, 7 protsenti olid vaktsineeritud vähemalt kahe doosiga ning 2 protsendi puhul polnud teada, mitme doosiga nad vaktsineeritud olid. Ehk siis lõviosa leetritesse haigestunutest olid vaktsineerimata.

3. Vaktsiinis sisalduv viirus tekitab haigust

Internetiavarustes levib arsti sõnul kulutulena müüt, et leetreid ei tekita mitte looduses leviv metsik leetriviirus, vaid vaktsiinis sisalduv nõrgestatud leetriviirus ning vaktsineeritud inimesed on seega nakkusohtlikud. «Leetriviiruseid ning nende tüüpe on võimalik laboriuuringutega kindlaks teha ning mitte kunagi pole leitud, et vaktsiinis sisalduv nõrgestatud leetriviirus oleks nakanud inimeselt inimesele,» sõnas Põdder. 

4. Leetrivaktsiin on ohtlik ja tervistkahjustav

Kuna vaktsiinide potentsiaalseid kõrvaltoimeid on aga tegelikult väga lihtne uurida – ning kuna nende uurimine on ka äärmiselt oluline – on seda ka tehtud. Korduvalt ja korduvalt ning väga suurte populatsioonide peal. Printsiip on lihtne ja loogiline. Vaktsiini kõrvaltoime tuvastamiseks on meil vaja kahte gruppi uuritavaid – nt 200 000 antud vaktsiiniga vaktsineeritud inimest ning 200 000 antud vaktsiini mitte saanud inimest. Seejärel vaadatakse kahtlustatava kõrvaltoime või haiguse esinemissagedust mõlemas grupis. Kui vaktsiin põhjustaks mingit teatud kõrvaltoimet või haigust, peaks selle esinemissagedus vaktsineeritud inimeste grupis suurem olema. Nii ongi nt kindlaks tehtud, et leetrivaktsiin ei põhjusta autismi (autismi esinemissagedused mõlemas grupis on ühesugused). 

5. Vaktsiinide müümine toob ravimfirmadele meeletuid kasumeid

Põdderi sõnul ei räägita aga sellest, et veelgi suurema kasumi toob ravim- ja meditsiinifirmadele leetritesse haigestunud laste ravimine – raha maksab haiglakoht, maksavad personali töötunnid, maksavad ravimid ja seadmed, mida raskelt haige laps vajab (veenisisesed vedelikud kõhulahtisusest tingitud dehüdratsiooni puhul, valuvaigistid ja narkoosiravimid, hapnikumaskid ja -balloonid raske kopsupõletiku puhul). Maksab ka töö, mida tervishoiutöötajad teevad epideemia ärahoidmiseks ja piiramiseks.

USA-s on leetripuhangute majanduslikku koormust uuritud. Aastal 2011 oli USA-s 16 puhangut 107 kinnitatud leetrijuhtumiga. Leiti, et kui kõik antud puhangutega seotud kulutused kokku lugeda, läks see tervishoiuasutustele maksma hinnanguliselt 2,7–5,3 miljonit dollarit. See teeb ühe haigusjuhtumi maksumuseks ligikaudu 37 000 dollarit. WHO hinnangul maksab aga ühe lapse vaktsineerimine leetrite vastu umbes ühe dollari?

Kuidas leetrid levivad? 

Leetrite puhul on tegemist viirusliku nakkushaigusega, mis levib köhimisel ja aevastamisel, tiheda personaalse kontakti kaudu (nt perekonnasiseselt) ja otsesel kokkupuutel nakatunud kehaeritistega (nt musitamisel, suudlemisel). Leetriviirus püsib õhus ja pindadel aktiivse ja nakkusohtlikuna kuni kaks tundi. See tähendab, et kui nakatunud inimene on siseruumis – näiteks perearstikeskuse ootekoridoris – korra köhatanud ja seejärel lahkunud, püsib kogu ruum veel mitu tundi nakkusohtlikuna.