Emade ülekaal on seotud beebide kaasasündinud südameriketega

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne rasestumist tasuks Rospu sõnul püüelda normaalkaalu saavutamise või vähemalt mõningase kehamassi langetamise suunas.
Enne rasestumist tasuks Rospu sõnul püüelda normaalkaalu saavutamise või vähemalt mõningase kehamassi langetamise suunas. Foto: Anna Omelchenko / PantherMedia / Anna Omelchenko

7.-14. veebruaril on kaasasündinud südamerikete teadlikkuse nädal. Perearst Piret Rospu kirjutab oma blogis Sinu Terve Laps ema kehamassiindeksist ja sellega seonduvatest ohtudest lapse südamele. 

Emade rasvumus on Rospu sõnul seotud paljude erinevate tõsiste raseduse tüsistustega, seal hulgas kaasasündinud südamerikked. Loote organite arengu kõige olulisem periood on raseduse esimesed kaheksa nädalat, mil ei pruugi veel naised ise oma rasedusest teadlikudki olla.

Rospu sõnul on selge see, et enne rasestumist tasuks püüelda normaalkaalu saavutamise või vähemalt mõningase kehamassi langetamise suunas. «See teeb tulevasele kõhubeebile head, rääkimata sellest, et parandab rasestumise tõenäosust,» nentis arst. 

Arst toob välja Rootsi uuringu, kus analüüsiti riiklike tervishoiuregistrite andmeid ning vaadeldi viie esimese eluaasta jooksul diagnoositud südamerikete ja ema kehamassi seoseid. Vahemikust 1992-2012 võeti kokku üle kahe miljoni üksikult sündinud (s.t. mitte kaksikud või kolmikud) lapse ja nende emade andmed. Vähemalt üks kaasasündinud südamerike diagnoositi ligi 29 000 lapsel ehk 1,4 protsendil lastest. 

«Mida kõrgem oli ema kehamassiindeks (KMI), seda sagedamini esines lastel teatavat tüüpi südamerikkeid, täpsemalt kodade vaheseina defektid ja avatud arterioosjuha, kusjuures südamerikete sagedus suureneb koos ema KMI tõusuga,» kirjutas Rospu. Lisaks oli emade rasvumine seotud teiste südamega seotud väärarenditega, näiteks suurte veresoonte transpositsiooni ja aordikaare defektidega. KMI-ga ei olnud seotud vatsakeste vaheseina defektid, aordiklapi defektid, parema vatsakese defektid, Fallot’ tetraloogia, atrioventrikulaarse vaheseina defektid, ühe vatsakesega süda.

«Üldiselt langevad rootslaste tulemused kokku varasemates uuringutes leituga. Kuigi käesoleva analüüsi eesmärgiks polnud välja selgitada südamerikete ja ema KMI seoste põhjuseid, on neid uuritud varem teistes töödes,» sõnas arst. Ema rasvumine toob kaasa ainevahetuse häirumise, subkliinilise ehk väliselt mitte kuidagi avalduva põletiku, veresoonte funktsioonihäirete ja oksüdatiivse stressi. Kõik need muutused võivad Rospu väitel avaldada ebasoodsat mõju loote arengule, tema geenide sisse- ja väljalülitamisele ning platsenta funktsioneerimisele.

Uuringu puudusteks on paljude võimalike mõjutavate teguritega mitte arvestamine: väärarendid surnult sündinud lastel, raseduse katkemised, rasvaladestuste tüüp emadel (kõhule või puusadele), emade alkoholi, ravimite ja narkootikumide tarvitamine raseduse ajal, nentis Rospu. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles