:format(webp)/nginx/o/2017/10/04/7171379t1h565f.jpg)
Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK), Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) ning Nova Vita erakliinik alustasid koostööd Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse täppismeditsiini laboriga - haiglates alustati embrüo pesastumise geenitesti testperioodiga, mille käigus saavad 40 viljatusravi patsienti tasuta beREADY-testi, mis tuvastab naisel sobivaima päeva embrüo siirdamiseks.
Eesti suurimate viljatusravikeskuste eestvedamisel on esmakordne, et personaalmeditsiini geenitest jõuab nii otsustavalt viljatusravisse. Esmajärjekorras kaasatakse arstide valikul testimisse patsiendid, kes ei ole korduva ravi tulemusel rasestunud. Nii jagavad ITK ja LTKHi viljatusravikliinikud eesotsas dr Tiina Loogi ja dr Katrin Kasega ning Nova Vita kliinik testimise võimalust patsientidele, kellel kahtlustatakse kas emaka limaskesta retseptiivsuse häireid või kel on viljatuse põhjus jäänud ebaselgeks.
Täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov seletas, et kui viljatusravis kasutatakse naise menstruaaltsüklis paari kindlat päeva embrüo siirdamiseks, siis embrüo pesastumise testimisel viiakse embrüo asemel emakaõõnde peenike kateeter, millega võetakse uuringuks limaskesta koeproov. Proov saadetakse testimiseks Tartu laborisse ning tulemused saabuvad arstile 14 päeva jooksul.
«Testimisega samas tsüklis embrüo siirdamist ei tehta. Testimise protseduuri tehakse päeval, mil emaka limaskest ehk endomeetrium peaks olema arsti hinnangul embrüo siirdamiseks ja pesastumiseks sobilik. Uuringud aga näitavad, et naistel on endomeetriumi küpsemise aeg ja ravimvastus varieeruv. Seetõttu ei ole raviskeem kõigile alati optimaalne ning patsiendid vajavad ravitulemuse saavutamiseks personaalset lähenemist ja muudatusi raviplaanis,» kirjeldas Krjutškov.
Ta leiab, et kliiniku juhtide poolt on personaalmeditsiini kasutamine viljatusravis moraalselt õige valik, sest täiendav testimine annab olulist infot patsiendi kohta. «Embrüo pesastumise test võimaldab arvestada naise menstruaaltsükli varieeruvusega ja veenduda ravimvastuse olemasolus enne järgnevaid protseduure. On ainuõige, et tõenduspõhises meditsiinis juhindutakse eelkõige ravi kvaliteedist, mitte sellest, kas ravi või test on haigekassa poolt kompenseeritud või mitte.»
Krjutškovi hinnangul on innovaatilise kliiniku ja arenduslabori hea koostöö aluseks edukatele kliinilistele uuringutele ja laiemalt teaduspõhisele ühiskonnale. See on eelduseks, et viljatusravi muutub tulevikus kuluefektiivsemaks ja lootusetute korduvate viljatusravi tsüklite arv väheneb. «Seega võib tulevikus loota, et tänu personaalsele ja täpsemale viljatusravile jõuavad patsiendid kiiremini oodatud lapse sünnini ega pea kogema korduvaid ebaõnnestumisi.»
/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)