Magistritöö: sularaha kubiseb mikroobidest, mis võivad levitada nakkushaigusi

Sularaha. Foto: SWNS.com / Scanpix

Gripihooajal on ülimalt aktuaalne hügieenipõhimõtete järgimine, et vältida nakkushaigusi. Haigused võivad inimesele üle kanduda igapäevases tegevuses, ka maksmisel sularaha kasutades. Mitmed riigid üritavad seda probleemi vähendada, võttes paberraha asemel kasutusele polümeerraha.

Hiljuti kaitses Tallinna Tehnikaülikoolis tervisetehnoloogiate instituudi magister ja meditsiinidoktor Khalil Bassam oma magistritöö sularaha mikroobse saastatuse kohta. Ta võrdles töös paberraha mikroobidega saastatust polümeerrahaga. Võrreldavateks kupüürideks olid kahest linnast ringlusest korjatud rahatähed: eurod Tallinnast ning naelad Londonist.

Uurimuses võrreldi nelja tüüpi kupüüre: 5- ja 10-naelased (polümeerraha) ning 5- ja 10-eurosed (paberraha). Mikroobide taset mõõdeti ATP (adenosiin trifosfaat) meetodil ning tulemust väljendati RLU ühikutes (Relative Light Unit, eesti k suhteline valgusühik). Rahatähtede mõõtmise viis Bassam läbi Microbial Innovation Technology laboris Derbys, Suurbritannias.

Uurimuse tulemusena leidis Bassam, et mikroobidega saastatuse võrdluses paberrahal ja polümeerrahal olulist erinevust pole – mõlemad on samal tasemel mikroobidega kaetud. Sellega panustas ta müüdi ümberlükkamisse, et polümeerraha aitab vähendada inimeste nakatumist nakkushaigustesse. Samas oli märkimisväärne avastus, et 5-naelased ja 5-eurosed kupüürid sisaldasid mitu korda enam mikroobe kui 10-naelased ja 10-eurosed kupüürid.

Asjaolu, et väiksema väärtusega kupüürid kandsid rohkem mikroobe, näitab, et need kupüürid ringlevad käest kätte oluliselt tihedamini. Samuti võib see viidata raha kasutajate sotsiaal-majanduslikule taustale.

Oma magistritööga tõi Bassam välja bioloogilise ohuteguri, millele vähe tähelepanu pööratakse – sularaha. Kaitsmisel viitas autor ka riskile, et paberraha võidakse kasutada bioterrorismi vahendina. Näiteks New Yorgi ülikooli uuringus leiti sularahalt ka Siberi katku pisikuid. Bassam leiab, et riigil peaks olema selliseks bioterrorismi hädaolukorraks varuplaan – lülituda kriisiperioodiks üksnes elektroonilistele makseviisidele ja katkestada sularaha kasutamine.

Magistritööd juhendasid majandusteaduskonna tööohutuse professor Piia Tint ning lektor Tarmo Koppel. Juhendajad hindavad magistritöö praktilist väärtust kõrgelt eriti tööohutuse aspektist, kuna just klienditeenindajad moodustavad kõige suurema osa Eesti töötajaskonnast.