Vabaerakondlane Kuido Nõmm: hüvitis peab taastuma teisest haiguspäevast

Kuido Nõmm.

FOTO: SILLE ANNUK / PM/SCANPIX BALTICS

Haiglate kriisiplaanid on savijalgadel ja läbi mängimata, ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini arst, Vabaerakonnas Riigikokku kandideeriv Kuido Nõmm tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Vabaerakonna tervishoiuprogramm lubab esmatasandi arstiabi tugevdamist, hästi toimivaid infosüsteeme ja tervishoiuteenuste avamist normaalsele konkurentsile. Nõmme hinnangul vajab kõige kiiremini muutmist perearsti süsteem, kus peaks rohkem kasutama pere- ja eriarsti vahel toimuvat e-konsultatsiooni.

«Pooltel juhtudel ei ole vaja patsienti füüsiliselt eriarsti juurde saata, aga samas võib ette tulla olukordi, kus eriarst soovitab inimesele kohe kiiresti abi anda,» rääkis Nõmm, kes ise EMO arstina teab hästi ka seda, kui suur probleem on EMO ülekoormatus. «Viimase valve ajal oli mul üheksa gripihaiget, kuid haiglaravi neist keegi ei vajanud,» sõnas ta tõdedes, et kui inimene ei ole riskipatsient, siis gripi läbipõdemine teda enamasti ei kahjusta ja diagnoosimine teda terveks ei tee.

Nõmme hinnangul võiks nii perearsti kui ka EMO arsti koormust vähendada loodavad tervisekeskused, kus arst võtaks vastu ka õhtuti ja nädalavahetusel. Ka oleks vaja muuta häirekeskuse tööd, et iga puugi ega nohu peale kiirabi välja ei saadetaks. Samuti ei ole riik valmis epideemiate ja katastroofide tagajärgedega tegelemiseks. «Haiglate kriisiplaanid on savijalgadel ja läbi mängimata. Õed ja parameedikud oleksid valmis paljutki ette valmistama, kuid õhinapõhise tegutsemise aeg on läbi. Inimesed soovivad panustamise eest saada tasu,» lisas ta.

Vabaerakonna lubadus on taastada haigushüvitise maksmine alates teisest haiguspäevast. «Saan aru, et omal soovil ei tee seda ettepanekut Haigekassa ega tööandja, aga meie arvates on vaja selles kokku leppida, sest praegu käivad inimesed ikkagi väga palju haigena tööl,» lisas ta.

Olulise teemana tõstatab Vabaerakond bürokraatia vähendamise Eesti meditsiinisüsteemis. «Arst on  advokaadi kõrval enam makstud spetsialist. Kui ta teeb sekretäritööd, on see häbematu raiskamine. Kui riik seda nõuab, käitub riik valesti,» sõnas Nõmm. Küll aga tõdeb ta, et päris dokumentatsioonita ka ei saa, sest see on vajalik vaidluste korral nii patsiendi kui ka arsti kaitseks. 

Ent ka Vabaerakonna lubadused vajavad raha. Kust tuleb raha? «Keskmine Euroopa Liidu riik kulutab tervishoiule 10 protsenti SKT-st, Eesti 6,5 protsenti. Üleöö ei võta me kusagilt 600 miljonit eurot aastas lisaraha, aga üldises plaanis peab see ikkagi tulema maksumaksja taskust, eeskätt alkoholi ja tubaka aktsiisidest,» sõnas ta.

Kuni Riigikogu valmisteni räägivad erakondliku kuuluvusega saatekülalised, kes ise ka tervishoiusüsteemis töötavad oma  partei valimisprogrammist.

Kuula raadiosaadet siit.

Populaarne

Tagasi üles