/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/27/11680163t1h384d.jpg)
«Praegu on liikvel eriti ohtlik A-gripp, mis pidi väga raskete tagajärgedega olema. Millised töötajad on eriti ohustatud ja kuidas gripist hoiduda?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.
Lugeja küsib: milliseid töötajaid ohustab gripp kõige enam?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab tööinspektsiooni töötervishoiuinspektor Janika Rõõmus:
Gripp on reeglina ägedalt algav haigus – sümptomiteks on lihasvalu, palavik, kuiv köha, külmavärinad, peavalu ja halb enesetunne. Haige ohustab teisi juba 1-2 päeva enne sümptomite ilmnemist. Tööle ei tohiks naasta kohe, kui enesetunne on paranenud, sest ka ennast hästi tundev inimene võib nakatada teisi veel 5–7 päeva.
Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade ning pesemata käte kaudu. Kui käsi ei pesta, saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jms.
Riskirühmas on ennekõike järgmised töötajad:
- 65-aastased ja vanemad inimesed;
- inimesed, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neeru- või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti);
- immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saajad ja HIV-positiivsed;
- rasedad;
- tervishoiutöötajad, hooldeasutuste töötajad;
- linnufarmide töötajad;
- koolide ja lasteaedade õpetajad.
Nakatumise vältimiseks soovitab terviseamet:
- vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi;
- pesta tihti käsi (soovitavalt peaks kätepesu kestma vähemalt 15-20 sekundit);
- koju jääda ja ennast terveks ravida, sest haigena tööl käimine kurnab organismi;
- köhides ja aevastades katta nina ja suu salvrätiga (kasutatud salvrätik visata prügikasti);
- vältida silmade puudutamist (pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel katsutakse oma silmi, nina või suud);
- tööaladel, kus tuleb palju inimestega kokku puutuda, kanda gripinakkusest hoidumiseks näomaski;
- kaasas kanda desinfitseerimisvahendit, mis aitab viirusi eemal hoida;
- järgida tervislikke eluviise (piisavalt magada, olla füüsiliselt aktiivne, hoida stress kontrolli all, juua piisavalt vedelikke ja süüa täisväärtuslikku toitu).
Gripi tüsistuseks võivad olla kopsupõletik või põskkoopapõletik, ägeneda võivad kroonilised haigused. Lastel on peamiseks tüsistuseks keskkõrvapõletik.
Kuidas kanda näomaski?
- kata nina ja suu ning kinnita mask korralikult pea keskele ja kuklale;
- ülemise serva kummiriba säti ninajuure kohale ja alumine serv mugavalt lõua alla;
- maski niiskeks muutumisel vaheta see uue kuiva vastu;
- kandmise ajal väldi maski puudutamist kätega;
- maski pealispind võib kanda viirust edasi;
- pärast näomaski eemaldamist viska see ära ja pese käed korralikult seebiga või puhasta alkoholipõhise kätepuhastusvahendiga.