Mullu suri Eestis 11 inimest ravimi või vaktsiini kõrvaltoimete tõttu

Ravimid. Pilt on illustratiivne.

FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Ravimiametile edastati eelmisel aastal 11 teadet ravimi kõrvaltoimete kohta, mille puhul selgus, et seos ravimi võtmise ja inimese surma vahel on võimalik.

Neljas kõrvaltoime teatises kirjeldati kasvajavastaste ravimite (pembrolizumab, bortesomiib, bortesomiib koos tsüklofosfamiidi ja deksametasooni või talidomiidi ja deksametasooniga) kasutamisel surma põhjustanud reaktsioone. Nendeks olid infektsioon, septiline šokk, kateeterinfektsioon, hingamispuudulikkus. Üks patsient oli üle 60-aastane ning kolm patsienti üle 70-aastased, kelle põhihaiguseks oli IV staadiumi kopsuvähk või müeloomtõbi (verevähi vorm). Infektsioonirisk on selliste kasvajavastaste ainete puhul juba teada.

Kahes teatises kirjeldati reumatoidartriidi ravimite (golimumab, metüülprednisoloon, leflunomiid, metotreksaat) kasutamisel surma põhjustanud reaktsioone. Ühes teatises kirjeldati 67-aastasel patsiendil soolemulgustumist, mädanikku ning sepsist. Golimumab võib põhjustada seedetrakti põletikulist haigust ja mädanikke, metüülprednisoloon soolemulgustumist ja leflunomiid samuti tõsiseid infektsioone, sealhulgas surmaga lõppevat sepsist. Teises teatises kirjeldati 73-aastasel patsiendil raviveast tingitud metotreksaadi mürgistust, mis põhjustas kõigi vererakkude puuduse, neutropeenilise sepsise, septilise šoki, seedetrakti verejooksu. Reumatoidartriidi korral tuleb seda ravimit võtta kord nädalas, kuid patsient võttis kord päevas. Arst peab metotreksaati võtvale reumatoidartriidiga patsiendile selgitama õiget annustamist ja veenduma, et patsient saab juhistest aru.

Kahel korral kirjeldati erektsioonihäire ravimi sildenafiili ning narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamisel surma põhjustanud mürgistust ja südameseiskust. Ühes teatises kirjeldati 70. eluaastates patsiendil tromboosivastase ravimi rivaroksabaani kasutamisel surma põhjustanud maoverejooksu. Verejooks on selle ravimi puhul teadaolev risk.

Üks surmajuhtum oli seotud tuberkuloosivaktsiiniga (BCG). Sünnitusmajas vaktsiini saanud ning nelja kuu vanuses leukeemiasse (verevähk) haigestunud lapsel tekkis immuunsuse languse tõttu üheksa kuu vanuses BCG üldinfektsioon, mis ei allunud tuberkuloosivastasele ravile. Laps suri BCG üldinfektsiooni ühe aasta ja kahe kuu vanuses.

Üks teatis esitati meditsiinikirjanduses ilmunud artikli põhjal - seal kirjeldati eakal alkoholi tarvitanud patsiendil segadusseisundi tõttu diasepaami ja haloperidooli kasutamise järgselt tekkinud südame äkksurma.

Surmajuhtumid, kus ei leitud süüd ravimil

Seitsme ravimiametile esitatud teate puhul ei olnud võimalik seost ravimiga hinnata või oli seos ebatõenäoline.

Kahel korral kirjeldati 73- ja 57-aastasel patsiendil kopsuvähi ravimi pembrolizumabi kasutamisel surmani viinud reaktsioonina seedetrakti ja kopsu verejooksu ja seedetrakti infektsiooni. Patsiendid olid raskes üldseisundis ja kaasuvate haigustega.

Ühe meditsiinikirjanduses ilmunud artikli põhjal saadetud teatises kirjeldati 19-aastasel naisel rinnavähi korral mitme kasvajavastase ravimi kasutamisel surmani viinud reaktsioone. Patsiendil oli väga agressiivne ja multiresistentne vähivorm, surm oli tõenäoliselt tingitud haiguse süvenemisest.

Ühes teatises kirjeldati kopsutransplantaadi raviks takroliimust saanud 49-aastasel patsiendil surmapõhjusena posterioorset reversiibelset entsefalopaatia sündroomi, koomat, aju verejooksu, ajukahjustust, ajuturset. Kaasuvate ravimite kohta teave puudub, andmed olid põhjusliku seose hindamiseks puudulikud.

Kahes teatises kirjeldati tõsiste kaasuvate südamehaigustega patsientidel valsartaani ja sakubitriili ning metoprolooli ja apiksabaani kasutamisel surma põhjustanud koronaarpuudulikkust ja äkksurma.

Ühes teatises kirjeldati 37-aastasel patsiendil metadooni ja C-hepatiidi ravimi glekapreviiri ja pibrentasviiri kasutamisele järgnenud suitsiidi. Samas puudusid lahangu andmed ning ei ole teada, mis ravimeid suitsiidil kasutati.