Selgus teaduslik põhjus, miks osa inimesi jälestab matsutamise heli

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Kui sind ärritab matsutamise või nätsutamise heli, siis pole sa üksi ega ka mitte hull – selle taga seisab täiesti loogiline aju eripära.

Misofooniaks peetakse aju kõrvalekallet, mille puhul tekitavad teatud helid (mälumine, vali hingeldamine, pastaka klõpsutamine jpm) viha ja isegi agressiivsust, kirjutab Reader’s Digest. Kuigi misofoonia terminit hakati kasutama alates 2001. aastast, on teadlaste ringkonnad siiski kahelnud, kas tegu on päris tõelise seisundiga. Hiljutine ajakirjas Current Biology avaldatud uuring aga kinnitab seda.

Suurbritannia Newcastle’i Ülikooli teadlased uurisid magnetresonantstomograafia meetodi abil inimeste ajusid. Osa inimestest pidas end misofoonia all kannatajaks, teised aga mitte. Osalejatel lasti kuulata neutraalseid helisid (vihmasabin, vee keetmise mulin), ebameeldivaid helisid (lapse nutt, karjumine) ning ärritavaid helisid (matsutamine, vali hingamine). Teadlased märkasid misofoonikute aju aktiivsuses olulisi muutusi ajal, mil nad kuulsid ärritavaid helisid. Selgus, et neil inimestel on eesaju areng pisut teistsugune, mis põhjustabki neil ägedamat reaktsiooni teatud helide osas. Lisaks paneb see neid higistama ja kiirendab pulssi, kui nad ärritavat heli kuulevad.

«Loodame, et see hajutab misofoonikute kartusi. Kuulusin isegi seni skeptikute ringkonda, kuniks saime nende inimeste ajusid võrrelda ja sarnasusi ning erinevusi oma silmaga näha,» kirjeldas Newcastle’i Ülikooli kognitiivse neuroloogia professor Tim Griffiths. Professor Sukhbinder Kumar nõustus selle seisukohaga. «Misofoonia all kannatajad ilmselt tervitavad seda leidu, kuna esimest korda oli meil võimalus näidata, et nende aju struktuuris ja funktsioonides esineb teistega võrreldes eripärasid. Uuring paljastas ajumuutused, mis näitavad skeptikutele väga hästi aru, et tegu on päris seisundiga,» lisas ta.

Populaarne

Tagasi üles