Noore neiu sõrmede tõmblus osutus raskeks ajupõletikuks

Olivia Palermo. Foto: Erakogu

Noor naine käis pikka aega arstide vahet, kuna esialgu süütule näivale sõrmede tõmblusele hakkasid järgnema raskused rääkimisel, kirjutamisel ning magamisel. 

18-aastane Olivia Palermo hakkas mullu suvel pärast keskkooli lõppu tundma väikses sõrmes tõmblust, kirjutab Reader’s Digest. Ta ei pööranud sellele esialgu tähelepanu. Kui see kordus, pidas ta seda lihtsalt vähese une ja vedelikupuuduse süüks. Ta püüdis rohkem magada ning vett juua, ent tõmblus muutus püsivaks, levis sõrmedesse ja tervesse paremasse kätte ning hakkas tekitama krampe. Neiu ei suutnud sõrmi sirgeks ajada ning käsi muutus jäigaks. 

Palermo töötas toona restoranis administraatorina ning hakkas märkama, et tal on raske lauabroneeringuid kirja panna. «Tundsin, nagu pean iga sõna välja pressima. Teadsin, mida tahan öelda, aga sel hetkel oli lihtsalt füüsiliselt raske rääkida,» meenutas ta. Tüdruku ema pani talle aja perearsti juurde, kes ütles, et tegu on ärevuse füüsiliste sümptomitega ning suunas neiu terapeudi jutule. Sümptomid läksid aga aina hullemaks – jäsemete tõmblus jätkus ning esinesid kõnehäired. Neiul oli tunne, justkui suu oleks kivikesi täis ning ta ei saanud enam ka hästi magada.

Psühhiaater kirjutas talle välja antidepressandid ja unerohu, ent miski ei aidanud. «Tundsin, nagu mul oleks unehalvatus – keha oli liikumisvõimetu, aga aju ei lülitunud kunagi välja. Ärgates süda puperdas ja oli paanikahäire tunne,» kirjeldas ta. Palermo ei suutnud ligi kuu aega peaaegu üldse magada, tal esinesid hallutsinatsioonid. Ka suurem doos unerohtu ei aidanud. Neiult küsiti, kas ta on suitsidaalne ning ta vastas jaatavalt – see viis ta lühikeseks ajaks psühhiaatriakliinikusse.

Ühel hommikul ärgates oli Palermo keel turses. Ta arvas, et hammustas magades keelde. Tegelikkus oli hullem – perega sööma minnes tuli tal krambihoog, millest tal endal mälestust ei ole. Psühhiaater lasi Palermol teha erinevaid teste. Kuna tüdruk ei suutnud kirjutada ega lugeda ega tundnud lihtsaid kujundeid ära, arvas psühhiaater, et tal on skisofreenia. Kuna neiu ise oli kindel vastupidises, panid vanemad talle aja neuroloogi juurde, kes kinnitas samuti, et tegu pole psühhiaatrilise probleemiga.

Palermo läbis kahel korral magnetresonantstomograafia uuringu, mis ei näidanud mingit kõrvalekallet. Neuroloog kahtlustas, et Palermol võib olla mingi entsefaliidi ehk ajupõletiku vorm ning lasi teha vereanalüüsid. Tüdrukul diagnoositigi anti-NMDAR entsefaliit – autoimmuunhaigus, mille puhul organismi kaitsemehhanism ründas ekslikult aju, põhjustades põletiku. Teadlased pole kindlad, miks immuunsüsteem pöördub järsult aju vastu, kuid arvatakse, et tegu võib olla mõne kroonilise haiguse (näiteks herpesviiruse) tüsistusega. Tihti tabab haigus just noori – ligi kolmandik haigestunutest on alla 18-aastased.

«Haigus algab gripile sarnanevate sümptomitega ning järgnevad psühhootilised sümptomid – krambid, mäluhäired, teadvuse- ja tajuhäired. Paljud patsiendid jõuavad kaebustega psühhiaatriahaiglasse ning ligi pooled saavadki ekslikult psühhiaatrilise häire diagnoosi,» nentis entsefaliidiühingu tegevjuht Ava Easton.

Palermo raviarst Arun Venkatesan selgitas, et haiguse ravi nõuab immuunsüsteemi vaigistamist, mida saab teha eri ravimitega. Palermo sai ravi paari kuu vältel ning tema vaimne kui ka füüsiline tervis hakkas taastuma. Tänaseks on ta täielikult paranenud, käib ülikoolis ning paneb teistele samas olukorras patsientidele südamele, et paranemine võtab küll palju aega, kuid see on võimalik.