Pereterapeut: ka igatsus sõbra järele võib teha lapse haigeks

Nii lapse füüsilisele kui ka vaimsele tervisele tuleb tähelepanu pöörata.

FOTO: Fabrice Michaudeau / PantherMedia / Scanpix

Eurostati uuringu järgi on Eesti laste tervis Euroopa riikidega võrreldes üsna nigel, suisa skaala alumises otsas. Uuringu järgi ei saanud üheksa protsenti lastest tervise tõttu viimase kuue kuu jooksul osa võtta tegevustest, mida teised samaealised tegid. Teistel riikidel oli see protsent 2-6.

Eesti lastearstide seltsi juhatuse esinaine Ülle Einberg ütles ajalehele Pealinn, et meie laste haigestumine autoimmuunsetesse ja krooniliste haigustesse kasvab. «Samuti on probleemiks laste rasvumine, depressioon ja meeleoluhäired, sagenenud on laste kasvajate teke ja psüühilised häired.»

Arsti sõnul on nii elustiilist kui ka keskkonnast tulenevaid tegureid, mis mõjutavad laste tervist. Kogu keskkond on tohutult muutunud, ja ühte kindlat haigestumise põhjust pole. «Kõik tervislikud tegevused jäävad kõrvale, kui ollakse ninapidi mobiilis. Esimene asi, mida tahan vanematele südamele panna – lastel tuleb hästi palju minna loodusesse tagasi, olla õues ja liikuda. Teine nõuanne, mida tuleks järgida – laps peab sööma tervislikku, puhast toitu. Peaasi, et lapse toit oleks ise tehtud, ei ole vaja osta poest valmistoitu. Eurostati uuringu tulemused peaks meid kõiki – vanemaid, meedikuid, tervet ühiskonda – mõtlema panema. Me oskame jälgida kroonilisi haigusi ja teame nende kohta palju, aga ei ole head ülevaadet, kui mingid muutused toimuvad lapse normaalses arengus. Ootame tervete laste kontrollimetoodikat, mis jälgib lapse arengut sünnist kuni 18-aastaseks saamiseni. Suures pildis on Eesti lapsed siiski hea tervisega.»

Psühholoog ja pereterapeut Küllike Lillestik ütles, et tänu heale koostööle perearstidega jõuab nende juurde järjest enam lapsi, kellel on psüühilisi probleeme või kes on tihti haiged. «Lapse sümptomeid tasub aga tõsiselt võtta,» ütles ta. «Ei ole nii, et laps kasvab neist välja. Lapsevanem võiks mõelda, et kui lapsel on iga kahe nädala tagant nohu, on tal kodus või koolis ehk liiga stressirohke.»

Lillestik kirjeldas juhtumit, kus vanem ei tulnud selle peale, et kui lapse parim sõber läheb teise riiki elama, võib see maha jääva lapse tervisele laastavalt mõjuda. Pärast parima sõbra ärakolimist oli 8-aastane laps kogu aeg haige - võib öelda, et ta oli igatsusest haige ja vastuvõtlik viirustele.

«Olen soovitanud lapsevanematele filmi «Pahupidi», siis nad saavad aru, mis lapse peakeses toimub. Pereterapeudi poole pöördutakse aina enam laste sümptomitega. Loomulikult vaatab terapeut kogu pere toimimist ja seda, kuidas kõikidel perekonnas läheb. Me ei tegele ainult lapsega, tavaliselt vajab toetust kogu perekond,» lisas ta.

Loe lugu täismahus Pealinnast.

Populaarne

Tagasi üles