Kardioloog: depressiooni ja stressi rolli haiguste tekkel ei saa alahinnata

Pidev tööstress hävitab tervist.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Inimestel võib olla raske uskuda, kui neil on hulk ebameeldivaid sümptomeid, ent arst haigust ei leia. Need võivad aga tekkida just ülepinge ja stressi tõttu, rääkis 15 aastat terviseauditeid läbi viinud Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku ravikvaliteedi juht, kardioloog Ene Mäeots.

Komplekssed terviseuuringud võtavad luubi alla inimese tervise kui terviku ning võimaldavad haigustele varakult jälile saada. Millest sellised tervisekontrollid alguse said?

2005. aastal valitses tervishoius keeruline aeg, aga majandus läks tõusuteed. Inimesed töötasid tohutult palju, võtsid suurtes summades pikaajalisi laene. Tööpinge ja finantskohustused aga eeldavad head tervist ja püsivat töövõimet. Seetõttu pakkusime välja võimaluse saada korralik tervisekontroll lühikese ajaga.

Me otsime eeskätt Eestis sagedamini levinud haigusi (kõrge vererõhk, südamehaigused, II tüüpi diabeet, kopsu-, neeru- ja maksahaigused, kilpnäärme- ja eesnäärmeprobleemid jm), aga arvestame ka kasvajate ning muude haigustega. Olen saatnud patsiente oma kabinetist otse haiglasse, sest asi oli tõsine ning oli vaja kiiresti raviga alustada. Oleme leidnud kasvajaid. See ei ole nii sage, aga vahel tuleb ikkagi ette.

Nimetasime sellised kompleksuuringud terviseaudititeks. Nende käigus kontrollime tervist tõenäolisemate haiguste suhtes – kui me midagi patoloogilist ei leia ja patsiendiga vesteldes midagi märkimisväärset ei selgu, siis tõenäoliselt on ta terve.

Millised inimesed vastuvõttudele satuvad?

Terviseauditit tegema pöörduvad nii need, kes tahavad lihtsalt kontrollida oma tervist, kui ka need, kes on tõsiselt mures. Tuleb ka neid patsiente, kellel on hulk vaevusi, kuid haigust me ei leia. Näeme küllalt sageli, et ülepinge, stressi ja depressiooni tingimustes võib tekkida haigussümptome ning kui arst ütleb, et haigust ei ole, siis on seda raske uskuda. Depressiooni ja stressi rolli halva enesetunde ja haiguste tekkimisel ei tohi kindlasti alahinnata.

Mis vanusest alates võiks tervisekontrolli peale mõtlema hakata?

Kui noor, näiteks 25-aastane inimene end hästi tunneb, siis enamasti on ta terve. Haiguste esinemise tõenäosus suureneb koos vanusega. Kui 45-aastane tunneb end hästi, siis võib terviseauditi tulemus olla väga hea, ent arst leiab kindlasti mõned soovitused, et tervist pikendada ja töövõimet parandada. Pärast 55. eluaastat on aga mõistlik kontrollida, et kõik tõesti korras on.

Kui sageli peaks regulaarseid tervisekontrolle tegema?

See on üsna individuaalne. Noore inimese puhul, kui kõik on korras, on hea tervisekontrolli teha umbes 2−3 aasta järel. Kui vanus on juba kõrgem või inimesel on mõni haigus, mida on vaja püsiraviga ohjata, siis soovitame iga-aastast kontrolli. See annab kindlustunde ja juhul, kui on toimunud muutused olemasolevas haiguses või lisandub mõni muu haigus, on võimalik kiiresti sekkuda ja haigus kontrolli alla saada. Terviseaudit ei asenda perearsti ning sagedamini kui kord aastas ei olegi mõistlik seda teha. Perearst on ikkagi see, kes tegeleb igapäevaste probleemidega, aga spetsialisti arvamus kord aastas või paari aasta tagant on kindlasti hea mõte.

Kas inimesed tunnevad piisavalt muret oma tervise pärast?

Inimestel on tekkinud vastutustunne oma tervise ees - mõistetakse, et tervis tähendab nii head enesetunnet kui ka kindlustunnet elus. Selle heaks ollakse nõus ka rahaliselt panustama. Hea tervisega inimene jaksab tööd teha, laene maksta, lapsed üles kasvatada.

Kui terve on Eesti inimene?

Ausalt öeldes satuvad arstide juurde küll haigemad inimesed, aga praegune terviseliikumine annab tunda kogu ühiskonnas. Küll aga ei tahaks toetada neid «tervislikke» ettevõtmisi, kus võetakse endale liiga suuri füüsilisi koormusi, mis võivad tervisele hoopis kahju teha, või rakendavad äärmuslikke dieete. Arvan, et üldiselt asi siiski paraneb.

Populaarne

Tagasi üles