«Patsiendiminutid»: iga erakond lubab tervishoidu lisaraha, aga ühtki uut rahaallikat välja ei käi

Raha. Foto: Sille Annuk

Ühtegi uut rahaallikat erakonnad oma tervishoiuprogrammides välja ei toonud, sõnas Confido erameditsiinikeskuse juht Kadi Lambot tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Seitsmes «Patsiendiminutite» saates rääkisid riigikokku kandideerivate suuremate erakondade arstidest esindajad oma tervishoiuprogrammidest. Jutuajamistest koorus välja tõsiasi, et programm koostatakse eeskätt koalitsiooniläbirääkimisteks, mitte valijale ning väikeparteid lubavad rohkem, sest valitsemine ja lubaduste elluviimine neid ei ähvarda.

«Kogenud suured erakonnad on tõepoolest lubaduste jagamisega üldsõnalisemad ning detailidesse ei lähe, väiksematel ei ole veel kogemust, et mingist hetkest tulebki sõnade järgi tegutsema hakata,» sõnas Lambot, tuues näiteks EKRE väga detailse rasestumisvastaste vahendite laiema soodustamise teema.

Sealjuures ütlesid tegevarstidest kandidaadid üsna selgelt välja, kui mõni lubadus tundus neile ebareaalne. «Arstid rääkisid oma kogemustest, mis põhinesid isiklikel arusaamadel ja selgel praktikal, programm on ühislooming,» kiitis Lambot arstide julgust partei loosungeid ka kritiseerida.

Kõik erakonnad lubasid muuhulgas tervishoidu lisaraha tuua. «Tegelikult ühtegi uut rahaallikat ju välja ei toodud, kõik võimalused on kümme aastat laual olnud,» sõnas Lambot. Tema hinnangul ei oska erakonnad tihti oma lubadustele konkreetseid hinnalipikuid juurde panna. «Üks, mis programmidest välja koorus, oli ettepanek mõned kulud, näiteks kapitalikulud haigekassa eelarvest välja lülitada või vähendada ravimite käibemaksu – nii jääks ravimiseks rohkem raha,» lisas ta.

Tööandjate rolli inimese tervise parendamisel eriti oluliseks ei peetud. «See on üllatav olukorras, kus tööandjad soovivad enam panustada tervesse ja edukasse töötajasse, kui see oleks neile rahaliselt motiveerivam,» nentis Lambot.

Lisaks tõuseb iga aastaga nende inimeste hulk, kes on valmis ise nii raha kui aega kulutama oma tervise hoidmiseks. «Natuke teebki murelikuks, et ravikindlustussüsteem keskmistab teenused ära, aga inimesed ei ole keskmised, nad on erinevate ootuste ja huvidega. Tähtis on mõelda, kuidas väiksemate sihtrühmade jaoks muuta tervishoidu nii, et ka nemad oleksid rahul. Kogu aeg otsitakse ühte või paari suurt lahendust, aga neid meditsiinis ei ole. Et inimesed oleksid võimalikult terved, tuleb kasutada palju väikesi meetmeid,» võttis Lambot teema kokku.

Valimised on täies hoos. Mida annaks Eesti tervishoiule vasakpoolne valitsus? «Märksõnaks oleks tsentraliseeritus ja koondumine. Teoorias mulle see mõte isegi meeldib, aga praktikas kardan, kuidas inimene saaks siis enda jaoks sobivat kvaliteetset teenust, kui otsustajad on kaugel. Lõpuks ei saa keegi enam aru, kes mille eest vastutab ja kõik sumbub ühte kokkuleppimiste faasi,» sõnas Lambot. Aga parempoolne valitsus? «Mõistlik konkurents ja inimese vaba valik oleks siis märksõnad. Patsiendikeskset lähenemist ja kvaliteeti ilma normaalse konkurentsita pikas perspektiivis me ei saavuta,» lisas ta lõpetuseks.

Kuula raadiosaadet siit.