Sisuturundus

Kuidas määratakse veresuhkru taset ja mida peaks tulemuste kohta teadma?

FOTO: Apotheka

Oma tervisele hakkame tihtipeale mõtlema alles siis, kui midagi on tuntavalt korrast ära. Veresuhkru kõrgenenud tasemega võime aga elada mõnda aega enne kui organism sellest märku hakkab andma. Kõrge veresuhkru tase loob eeldused mitmesugusteks tüsistusteks ning soodustab haigestumist 2. tüübi diabeeti. Seepärast on oluline oma veresuhkru taset aeg-ajalt kontrollida, rõhutab Apotheka proviisor Janika Tähnas.

Mis see veresuhkur siis ikkagi on?

Glükoos ehk veresuhkur on meie keha peamine energiaallikas, mis imendub verre süsivesikute lagundamisel seedetraktis. Seepärast tõuseb pärast sööki ka veresuhkru tase, mille reguleerimisel on oluline osa hormoonidel, sh insuliinil. Kui viimase tootmine on häiritud, ei omasta meie keha piisavalt energiat, sest insuliini on tarvis, et glükoos saaks rakku siseneda ning organid ja koed seeläbi oma energiavarusid täiendada. Terve inimese veresuhkru tase langeb normaalsele tasemele (3,5–6,0 mmol/l) ligikaudu 3–4 tunni möödudes pärast sööki.

Miks on aga veresuhkru normis hoidmine oluline? Kõrgenenud veresuhkru tasemega võivad välja kujuneda tõsised haigused, millest üheks on 2. tüübi diabeet ehk rahvakeeli suhkruhaigus, mille korral võib nii insuliini eritumine kui kudede reaktsioon sellele olla häiritud. Kui 1. tüübi diabeedi korral on tegemist harilikult lapsepõlves või noorukieas alguse saava päriliku eelsoodumusega haigusega, siis 2. tüübi korral mängivad olulist rolli elustiil, vanus ning füüsiline aktiivsus.

2. tüübi diabeedile eelneb peaaegu alati eeldiabeet ehk seisund, mille korral on veresuhkru tase normist kõrgem, kuid pole veel nii kõrge, et diagnoosida 2. tüüpi diabeeti. Eeldiabeedi puhul jääb tühja kõhu veresuhkru tase vahemikku 6,1-6,9 mmol/l. Eeldiabeedi puhul otseselt sümptomeid pole, kuid kestev kõrgenenud veresuhkru tase on hakanud juba tasapisi kahjustama organeid (südant, neerusid).

Samuti võib kõrgenenud suhkrutase tekitada muutusi eelkõige veresoontes ning seejärel ka närvides – veresoonte lupjumise tõttu verevarustus halveneb ning väheneb närvide tundlikkus, mida nimetatakse neuropaatiaks. Diabeetilist neuropaatiat esineb ca 30-50% diabeetikutest ning seetõttu on väga oluline hoolitseda jalgade seisukorra eest, et ei tekiks jalahaavandeid, mis paranevad väga halvasti. Veresuhkru taseme tõusuga ei osata tihtipeale seostada ka hägustuvat nägemist, mis on tingitud silmade erinevate kihtide tursest. Pärast suhkrutaseme normaliseerumist veres võib minna vähemalt paar kuud enne, kui senine nägemisteravus taastub. Selliste tüsistuste ennetamiseks on oma veresuhkru väärtust vaja regulaarselt kontrollida. Kehvemal juhul saavad aga pika aja jooksul kahjustatud ka silmanärvid ning sellisel juhul on tagajärjeks pöördumatu nägemislangus.

Kuidas veresuhkru taset määratakse?

Mõõtmiseks kasutatakse glükomeetrit, mis määrab suhkrutaseme kapillaarverest (sõrmeotsast), laboritingimustes määratakse veresuhkrut aga venoossest täisverest. Apteegis mõõtmisel kasutatakse kontrollitud ja kalibreeritud aparaati, millesse asetatakse kapillaarveretilgaga testriba. Tavaliselt võetakse verd kolmandalt või neljandalt sõrmelt.

Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 6 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki ei ole veresuhkur kõrgem kui 7,8 mmol/l.

Veresuhkru tasakaalus hoidmisel on oluline roll meie elustiilil: peaksime jälgima oma kehakaalu ning toitumist, andma endale piisavalt füüsilist koormust ning püüdma leevendada igapäevast stressi. Samuti ei tee vere suhkrutasemele head liialdamine nii rasvase kui magusaga ning ülemäärane alkoholitarbimine. 

Veresuhkru taset saab veebruaris määrata tasuta üle Eesti kokku 20 Apotheka apteegis. Selleks tuleb end eelnevalt kirja panna Apotheka koduleheküljel: https://www.apotheka.ee/terviseinfo/enneta-diabeeti/ Registreeruda saab ka apteegis kohapeal või apteeki helistades.

Tagasi üles