Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Gripp paneb südamehaige tervisele põntsu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ilja Lapidus Lääne-Tallinna keskhaigla kardioloogiaosakonna intensiivravipalatis.
Ilja Lapidus Lääne-Tallinna keskhaigla kardioloogiaosakonna intensiivravipalatis. Foto: Andres Haabu

Kui enamik saab gripist jagu koduse raviga, siis südamehaigetele võib viirus tekitada eluohtliku tervisekahjustuse.

Lääne-Tallinna keskhaigla kardioloogiaosakonna juhataja Ilja Lapidus paneb inimestele südamele, et ainus asi, mis gripi ära hoiab, on vaktsiin, ning vaktsineerima peaksid end eriti südamehaiged ja eakad, sest on ka näha, et tüsistustesse surevad siiski vaktsineerimata inimesed.

Gripi kõrghooajal kasvab haiglas südamehaigete hulk hüppeliselt, seos gripi ja krooniliste südamehaiguste ägenemise vahel on enam kui kindel, ütles Lapidus.

Raskete gripijuhtudega kaasnevad tüsistused nagunii ja need tekivad juba üsna vara pärast haigeks jäämist. «Tavaliselt jääb inimene grippi ja põeb selle kodus teed juues läbi. Kui haigus kulgeb aga ebatavaliselt raskelt, satuvad patsiendid juba esimestel haiguspäevadel haiglasse ning selleks ajaks on gripp sageli tüsistunud,» rääkis Lapidus. Mida halvem oli haige seisund enne ehk mida vanem, haigem ja kulunum oli organism, seda raskemini gripp kulgeb. Krooniliselt haigel kulgeb Lapiduse sõnul gripp alati palju raskemini kui tervel või noorel inimesel, sest vastuvõtlikkus viirushaigustele sõltub inimese üldisest tervisest.

Tagasi üles