Suur teadusavastus - stress põhjustabki vähki, aga üks vitamiin pakub kaitset

Stressiga kaasneb liigne hulk epinefriini ehk adrenaliini, mille retseptoritega seondumisel eralduv ensüüm on energiakokteiliks vähirakkudele. C-vitamiin võib aga olukorda leevendada. Foto: PantherMedia/Scanpix

Hiirte peal tehtud teadusuuring avas tagamaad, kuidas krooniline ehk pikka aega kestev pidev stress tõukab tagant vähi teket. Inimeste vähijuhtumid andsid kinnitust. Teadlased leidsid ka aine, mis võib stressi laostava mõju eest kaitsta.

Krooniline stress mõjub halvasti nii vaimsele kui füüsilisele tervisele, põhjustades kognitiivset tagasilangust, tõstes südamehaiguste riski ja põhjustades seedeelundkonna probleeme, vahendab Medical News Today.

Eelnevad uurimused on andnud alust arvata, et stress võib kiirendada vähi arengut, kuna see avaldab mõju geenide avaldumise aktiivsusele. Nüüd on Hiinas asuva Dalian`i meditsiiniülikooli teadlased ühes kolleegidega üle maailma avastanud stressist tuleneva vähirakkude teket ärgitava mehhanismi.

Uurijad vaatlesid protsesse algselt hiirte rinnavähi juhtumite abil.

«Võid tappa kõik kasvajarakud, aga kui tüvi – ehk emarakud ei saa hävitatud, siis kasvaja areneb ikka ja ajab metastaase,» tähendas uurimuse üks autoritest, professor Keith Kelley. «See on esimene uurimus, mis vaatleb kroonilise stressi mõju rinnavähi rakkude tekkele.»

Närilised pandi nädalaks suletud ruumikestesse, et oleks alust uurida neile mõjunud stressi ja kasvajarakkude tekke seost. Siis jagati hiired kahte rühma: kontrollgrupp pandi avaratesse puuridesse, kus nad said mõnuga ringi sibada, aga ülejäänud uuritavad jäid kitsastesse oludesse veel 30-ks päevaks.

Kitsastes tingimustes elavate hiirte käitumine muutus, mis oli stressi ja ärevuse tundemärk, aga samuti olid neil tekkinud palju suuremad vähkkasvajad kui nende mõnusates oludes käppi sirutavatel eakaaslastel kontrollgrupis.

Samuti arenesid need kasvajad kiiremini, ja stressis hiirtel avastati üldiselt rohkem vähirakke kui nende mõnusates oludes liigikaaslastel.

Kui teadlased uurisid stressis hiirte organismis toimunud muutusi, leidsid nad, et närvipundardest hiirtel oli tunduvalt kõrgem hormoon epinefriini ehk adrenaliini tase. Samuti leiti, et epinefriini retseptorite ADRB2 tööd takistavat ravimit saanud stressis näriliste kasvajad olid palju väiksemad ja madalam oli neil ka vähi tüvirakkude hulk.

«Enamik inimesi mõtleb stressile kaasneva kortisooli peale, mis surub alla immuunsüsteemi aktiivsust. Imetabane oli aga see, et kortisooli tase oli pärast kuid kestnud stressi hoopis madalam,» seletas Kelley.

Kuidas siis epinefriin ehk stressihormoon adrenaliin aitab vähirakkudel vohada? Uuringu autorid seletavad, et kui epinefriin seondub ADRB2 retseptoritega, siis suurendab kokkupuude laktaadi ehk piimhappe dehüdrogenaasi – see ensüüm annab lihastele ohtlikes olukordades tavaliselt nö energiasüsti, võimaldades inimesel ohu eest pageda või sellega võidelda.

Selle energiasööstu kõrvalprodukt on laktaat. Seda ühendit söövad vähki põdevate inimeste keha laastavad kahjulikud rakud - see varustab neid täiendava energiaga.

See tähendab, et kui inimesele on krooniline stress, on kehas liiga palju laktaadi dehüdrogenaasi, mis omakorda aktiveerib vähi arenguga seotud geenid ja laseb kasvajarakkudel õilmitseda.

Seega kroonilise stressi põhjustatud liigne epinefriini ehk adrenaliini hulk ajendab vähi arengut, mõjutades otseselt vähi tüvirakkude teket.

Teadlased uurisid seejärel 83 rinnavähki põdeva inimese epinefriini taset veres. Selgus, et kõrge epinefriini sisaldusega inimeste vähkkasvajates leidus ka ülemäärane hulk laktaadi dehüdrogenaasi. Samuti tuli ilmsiks, et kõrgema stressihormooni tasemega inimeste ravi osutus vähem efektiivseks.

C-vitamiin päästab päeva?

Teadlased tegid endale seejärel ülesandeks leida strateegia, mis tõkestaks epinefriini laostavat mõju. Laboratooriumis vaadeldi, millised ühendid takistavad laktaadi dehüdrogenaasi vähkkasvaja rakkude koeproovides. Kõige paljutõotavamaks osutus C-vitamiin, mis blokeeris selle tootmise vähemalt laboris tehtud katsetes.

Selle manustades hiirtele järgnesid samasugused tulemused – C-vitamiini süste saanud stressis näriliste vähkkasvajad kahanesid.