Hambaarstid nurisevad: patsient võiks saada vähemalt ühe hambaaugu riigi kulul parandatud

Hambaarst välja tõmmatud hambaga Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov/Scanpix

Eestis elab veidi üle miljoni täiskasvanu, kellest vaid 21 protsenti kasutas mullu hambaravihüvitist. Hambaarstide arvates näitab see, et vaatamata üle 11 miljoni euro maksumaksja raha laiali jagamisest on hüvitis inimestele jätkuvalt raskesti kättesaadav.

Haigekassa lepingupartnerid ei ole eri piirkondades ühtlaselt jaotanud, näiteks ei ole 75 protsendil Tallinna patsientidel võimalik hüvitist oma hambaarsti juures kasutada ning haigekassa kinnitusel on maapiirkondades hambaravihüvitis raviteenuse hindu hoopis tõstnud, sest ühtsete piirhindade kehtestamisel on ignoreeritud turuloogikat, edastas Eesti hambaarstide liit (EHL).

Hambaarstide liidu hinnangul oleks kõige täpsem mõõdik hambaravihüvitise mõju kirjeldamiseks see, kui paljud inimesed, kes pole mitmeid aastaid hambaarsti juures käinud, otsustasid tänu hüvitisele siiski arsti vastuvõtule minna. Just sellel eesmärgil hüvitis poolteist aastat tagasi kehtestatigi ning nemad on ka peamine riskirühm, kellele riik peaks erilist tähelepanu pöörama.

Loe veel: 11 miljonit eurot: hambaravi soodustust kasutas mullu üle 223 000 inimese

Hambaravihüvitise puhul kehtib patsiendi jaoks jätkuvalt 50-protsendiline omaosaluse nõue. «Kui riik tahab aidata just madala sissetulekuga inimesi, siis tuleb kaotada omaosaluse nõue. Kui riik tahab, et hüvitis oleks kättesaadav võimalikult paljudele, siis tuleb tagada patsiendi vaba liikumine. Liiduna me tervitame hüvitise kehtestamist, kuid see oleks palju positiivsema mõjuga rahvatervisele, kui selle kasutamiseks oleks vähem tingimusi ning oleks seeläbi patsientidele kättesaadavam,» ütles hambaarstide liidu juhatuse liige Regina Kuningas-Ott.

Hambaarst Regina Kuningas-Ott. Foto: SANDER ILVEST /

Patsiendi omaosaluse kaotamisel saaksid ka vähem majanduslikult kindlustatud inimesed päriselt abi sellest 40 eurost, mida haigekassa pakub. Paraku jääb 50-protsendiline omaosalus teatud patsientidele liiga kalliks, tõdes Kuningas-Ott. Seetõttu on tekkinud olukord, kus paljud patsiendid on hüvitise kasutamisest loobunud kõrge omaosaluse ja halva kättesaadavuse tõttu.

«Näide reaalsest elust hüvitise kasutamisest – tänane minimaalne raviarve väikese hambaauguga patsiendi jaoks on visiidi baastasu, tuimestav süst ja ühe pinna täidise ehk lihtsaima plommi panemine. Haigekassa hinnakirja põhjal maksab see kokku peaaegu 50 eurot. Sellest 25 eurot maksab patsient, 25 eurot hüvitab riik ja 15 eurot hüvitist jääb veel alles. Ideaalis võiks olla, et patsient saab ühe hambaaugu täielikult riigi kulul hüvitisega ära parandada,» kirjeldas Kuningas-Ott.

Hambaarstide liidu hinnangul tuleks täiskasvanute hambaravihüvitise puhul võtta eeskuju eakate proteesihüvitisest, millega on nii patsiendid kui ka hambaarstid äärmiselt rahul – hüvitis liigub koos patsiendiga ning hüvitamine toimib ilma piirhindadeta ja omaosaluseta.

Haigekassa nõustub hambaarstidega omaosaluse vähendamise osas

Haigekassa avalike suhete peaspetsialist Vivika Tamra sõnul nõustutakse EHL ettepanekuga, et patsiendi omaosalus peaks täiskasvanute hambaravihüvitise juures olema väiksem. Seetõttu kaalutakse omaosalust vähendada vastavalt haigekassa eelarvele.

Kuna hambaravi on kallis teenus, ei saanud enne hüvitise jõustumist väga suur hulk inimesi Eestis endale hambaravi lubada. Rahalistel põhjustel jättis hambaarsti juurde minemata ligi 285 000 inimest.

Nagu EHL ka ise ütleb, siis kõige paremini saab mõõta hüvitise mõju selle järgi, kui paljud inimesed on tänu sellele rohkem hambaarsti juurde jõudnud. Saame kinnitada, et just tänu hüvitisele on paljud saanud minna arsti juurde kontrolli ja vajadusel alustanud hambaravi. Seda kinnitavad hüvitise kasutuse andmed ja analüüsid:

• 2017. a II poolaastal hakkas hüvitis kehtima ja siis kasutas seda 78 500 inimest. 2018. aasta II poolaastal oli kasutajaid ligi 112 000. Aasta lõpuks oli kasutajate arv juba kahekordne ja mullu kasutas hüvitist kokku üle 223 000 inimese. Sel aastal on ainuüksi 1,5 kuuga hüvitist kasutanud ligi 67 000 inimest. Selgelt on hüvitise kasutus aasta-aastalt üsna kiirelt kasvamas.
• Uurisime hüvitise kasutust 2018. aastal ka inimeste sissetulekute lõikes ja analüüs näitas, et ligi 75 protsenti hüvitise kasutajatest on need, kes saavad keskmist või miinimumpalka. See näitab selgelt, et hüvitis on paljudele väga oluline riigipoolne tugi.
• Uurisime arstiabi rahulolu-uuringus, miks inimesed ei käi hambaarsti juures. Kui 2015. ja 2016. aastal toodi peamise takistusena välja majanduslikke põhjuseid (kallis hambaravi), siis mullu on peamiseks põhjenduseks hammaste hea seisukord. 43 protsenti inimestest ütlesid, et neil ei ole kaebusi või vajadust hambaarsti juures sageli käia. Võrreldes 2015. aastaga on selle vastuse osakaal kasvanud kümnendiku.

Veelkord tuleb rõhutada, et nii täiskasvanute hambaravihüvitis kui ka proteesihüvitis liiguvad patsiendiga kaasas eeldusel, et teenust kasutatakse  haigekassaga lepingu sõlminud hambaarsti juures. Täpselt samadel alustel saab haigekassa kulul ravikindlustatud inimene ka arstiabi, selleks peab minema haigekassa lepingupartneri juurde.

Hambaravi 2018. aastal:

• Haigekassa tasus inimeste hambaravi eest 49 miljonit eurot;
• 23,1 miljonit eurot suunati laste hambahaiguste ennetusse ja 290 000 eurot suutervise edendusse;
• 62 protsenti 3–19-aastastest lastest käis hambaarsti juures;
• 85 protsenti elanikest jäi viimase hambaarsti külastusega rahule;
• 223 000 täiskasvanud inimese hambaravihüvitise eest tasus haigekassa kokku üle 11 miljoni euro;
• Üle 310 hambaravikabineti üle Eesti pakuvad täiskasvanute hambaravihüvitist.