Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Vähipatsiendi tuhastamine tekitas krematooriumis radioaktiivse reostuse (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Üha rohkem kasutatakse radioaktiivseid elemente ka vähiravis, mistõttu tuleb säilmete käitlemisel olla eriolukordadest teadlik.
Üha rohkem kasutatakse radioaktiivseid elemente ka vähiravis, mistõttu tuleb säilmete käitlemisel olla eriolukordadest teadlik. Foto: PantherMedia/Scanpix

Arizona krematooriumis mõõdeti radioaktiivsust ahjus, vaakumfiltris ja luude purustis, kus oli tuhastatud radioimmunoteraapiat saanud vähki surnud mees. Radioaktiivne ühend leiti ka sealse töötaja uriiniproovist.

«On võimalik, et krematooriumi operaator oli radioaktiivsusega kokkupuutes, kui tegeles muude säilmete tuhastamisega,» räägib kiiritusraviga tegelev onkoloog Nathan Yu Mayo kliinikust CNNile. Põletamisel lendub laibast radiofarmatseutilisi ühendeid, mida inimesed võivad sisse hingata - see kujutab endast tunduvalt suuremat ohtu kui radioaktiivset ravi saanud elava patsiendiga kokku puutumine. Krematooriumitöötaja organismis ei olnud ühendeid aga siiski tervist kahjustavas koguses.

Radioaktiivseid ühendeid kasutatakse mõnes vähiravi protseduuris, et kasvajarakke paremini sihikule võtta. 69-aastane mees suri loetud päevad hiljem ja tema surnukeha põletati viis päeva pärast viimast raviprotseduuri.

Patsiendi surmast kuuldes teavitas haigla kiirgusravi ohutusspetsialist erilisest olukorrast krematooriumit ja kuu pärast tuhastamist mõõdeti ruumid võimaliku radioaktiivsuse tuvastamiseks üle.

Radioaktiivset meditsiini harrastav doktor Daniel Appelbaum tähendab, et kuna säärased ravijuhud on üha tavalisemad, muutub edaspidi eriti oluliseks haigla ja krematooriumi infovahetus, samuti töötajate hoolsus kaitsemaskide ja kinnaste kandmisel.

Tagasi üles