Hoia oma tervist - tuberkuloosivaktsiin täiskasvanut ei kaitse

Köha on tuberkuloosi peamine sümptom.

FOTO: Panthermedia/Andriy Popov/Scanpix

Eestis on tuberkuloosi haigestumine kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, aga täiskasvanud inimesele ei aita ka korduvvaktsineerimine. Kaitsta tuleb end teisiti.

Tuberkuloosivaktsineerimine (BCG) tehakse beebidele üsna kohe pärast sündi, kuid väheteada on fakt, et hilisemas elus tehtud vaktsiin enam mõju ei avalda ja seetõttu seda ka ei soovitata teha, kirjutab Terviseuudiste portaal. BCG-vaktsiini indutseeritud immuunkaitse kestvus on 10–20 aastat, seega täiskasvanuks saades on selle mõju kadunud. 

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova selgitas, et tuberkuloosivaktsiin kaitseb eeskätt lapsi ja kõigepealt dissemineeritud tuberkuloosi ja tuberkuloosse meningiidi vastu. «Immuunkaitse on kõrgem lastel, kes on vaktsineeritud sünnijärgselt,» lisas ta. «Vanematel lastel ja täiskasvanutel on vaktsiini kaitseefektiivsus madalam.»

Korduvvaktsineerimise efektiivsus noorukitel ja täiskasvanutel ei ole tema sõnul tõestatud, seega maailma terviseorganisatsioon (WHO) korduvvaktsineerimist ei soovita. Eesti on keskmisest kõrgema haigestumisriskiga maa. 2016. aastal diagnoositi ligi 170 uut juhtu ja mitukümmend korduvhaigestumist.

Filippova märkis, et kui inimene põeb nakkusohtlikku (kõnekeeles «lahtist») kopsutuberkuloosi, siis köhimisel, rääkimisel ja aevastamisel satub õhku hulgaliselt mükobaktereid sisaldavaid rögapiisku. «Haigusetekitajaid levitav tuberkoloosihaige võib aasta jooksul nakatada 10–15 inimest,» lisas ta.

Haigus võib kahjustada inimese kõiki elundeid, kuid sagedamini saavad kahjustada kopsud. Täiskasvanud inimene peab võimalusel vältima riskitegureid ja jälgima hoolikalt oma tervist (sh tervislik eluviis ja toitumine, regulaarne arstikontroll ning õigeaegne pöördumine arsti poole tervisemurede tekkimisel). 

Loe tuberkuloosist pikemalt Terviseuudistest.

Tagasi üles