:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2019/02/28/11830509t1h7b34.jpg)
Koos loodusega üles kasvanud inimestel tekivad täiskasvanuna palju harvemini vaimsed häired, leiti pikaajalises Taani Aarhusi ülikooli uuringus.
Üllatav tegur, mis vähendab vaimse tervise häirete riske poole võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaimsete häirete, sealhulgas ärevuse ja depressiooni avaldumine kasvab ning põhjused selle taga on keerulised ja arvukad, alates stressirikast ja kiirest elutempost kuni õhusaastatuseni. Looduskeskkonna ja vaimse tervise seoseid uuriv Kristine Engemann ja tema kolleegid Aarhusi ülikoolist leidsid tugeva sideme looduslikus keskkonnas üles kasvamise ja parema vaimse tervise vahel täiskasvanueas, vahendab Medical News Today.
Oma uurimustööks kasutasid teadlased satelliitandmeid aastatest 1985–2013, määrates kui kaugel olid rohealad rohkem kui 900 000 taanlase lapsepõlvekodudest. Seejärel viisid nad andmed vastastikku osalejate riskiga haigestuda täiskasvanueas vaimse tervise häiresse. Uurijad leidsid, et loodusliku keskkonna lähedal kasvanud inimestel oli 55 protsenti madalam risk haigestuda vaimse tervise haigusesse kui neil, kes lapseeas rohelusele ligi ei pääsenud. Tulemused jäid samaks ka võttes arvesse võimalikke muid mõjutegureid: pere sotsiaalmajanduslikku staatust, pärilikku vaimse tervise probleemide riski ja maapiirkonnast linna kolimist.
Uuringu autor Engemann sõnas, et nende tulemused on ainulaadsed, sest põhinevad massiivsel andmekogul Taani registritest. Kasutati elukoha andmeid, haigusdiagnoose ja võrreldi neid satelliidipiltidega, mis näitasid, kui palju rohealasid iga inimest lapsepõlves ümbritses. Kõikide nende andmete töötlemise tulemusena selguski, et mida kauem elas inimene alates imikueast kuni 10-aastaseni saamiseni looduse lähedal, seda parem oli tema vaimne tervis hilisemas elus.
Inimesed üle maailma kolivad aga maapiirkondadest linnadesse paremate võimaluste pärast ning ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu andmetel elab hetkel 55 protsenti maailma rahvastikust täisehitatud piirkondades. Arvatakse, et 2050. aastaks kasvab see number 68 protsendini. Uurijad väidavad edasi, et linnades tuleks pöörata rohkem tähelepanu olemasolevate rohealade kaitsmisele ja uute looduskeskkondade loomisele. Varasemad uuringud on juba välja toonud, kuidas õhu- ja mürasaaste linnakeskkonnas vaimset tervist halvendab ning aina rohkem nähakse, et loodus on oluline psühholoogilise heaolu allikas.
Algne uuring avaldati teadusajakirjas PNAS.